AJAVIITEKS | Muusikat, teatrit ja kunsti ehk soovitusi mõnusaks õhtupoolikuks!
Muusika
«Eurovisiooni kaunimad laulud»
Mai teises pooles möödub ilmakuulsa lauluvõistluse sünnist 63 aastat. Ka sel kevadel pakub Kaunimate Aastate Vennaskond kenaks traditsiooniks saanud kevadkontsertidel publikule sädelevat euroglamuuri. Lauluvõistluse kaunimatest paladest kokku pandud kava ühendab erinevate põlvkondade meeleolumuusikat, kuhu on lisatud kirkaid aktsente ja vürtsikat huumorit. Kontserdid toimuvad märtsist maini üle Eesti.
Suure reede kontsert
Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester toovad kuulajateni kolm suurepärast teost. Esitusele tulevad James MacMillani sisendusjõuline «Seitse viimast sõna ristil», Arvo Pärdi «Cantus Benjamin Britteni mälestuseks» ja esiettekandena Ülo Kriguli «Uus teos koorile ja keelpillidele». Kontserdid toimuvad 19. aprillil Tallinna Jaani kirikus ja 20. aprillil Tartu Pauluse kirikus.
Itaalia muusika festival
Tõstku julgelt käsi see, kellele ei meeldi armastusest rõkkavad itaaliakeelsed laulud? 1. juunil täitub Haapsalu piiskopilinnuse õu kaunikõlalise muusikaga, sest kuurortlinna leiavad tee maailmakuulsad Ricchi e Poveri (tlk Rikkad ja Vaesed) ja Riccardo Fogli. Kõrvuti legendaarsete artistide ja romantilise atmosfääriga peetakse samal ajal Haapsalus ka Itaalia veinipidu, mis toob peatänavatele häid maitseid ja parimaid veine.
Muusika ja tants
«Oliver Twist»
Jarek Kasari muusikal viib vaataja 1830ndate Inglismaale ning näitab selle põhja- ja pealiskihtide elu vaestemajas kasvanud 11aastase orvu Oliver Twisti silmade läbi. Kuigi Dickensi ühte tuntumat romaani peetakse tänapäeval pigem lastekirjanduseks, on lavastaja Peep Maasiku sõnul sel lool väga palju öelda just täiskasvanuile.
Oliver kirjaga, Oliver kirjata (kui lõikad mulli, võta kirjata pilt. Kui paned püsti, olgu kirjaga, muidu jääb sinna tühi auk paremasse nurka)
«Balletiõhtu. Eesti ballett 100»
Rahvusooper Estonia kutsus kokku kolm koreograafi ja palus neil luua originaalkoreograafia Eesti heliloojate loomingule. Tiit Helimetsal valmis lühiballett «Lõng», Eve Mutsol «Kaja» ja Jevgeni Gribil «Valgus aknas». Kõik kolm on ka Tallinna balletikooli kasvandikud. Lühiballetid jõuavad lavale 12. aprillil ja 17. mail.
Näitus
«Minu vaba riik»
Just see näitus valiti Eesti muuseumide aastaauhindade konkursil möödunud aasta parimaks püsinäituseks. Maarjamäe lossis olev väljapanek räägib loo meie inimeste elust, nende valikutest ja reaktsioonidest, osalemisest sündmustes või vaikimisest. Sellest, mis tõid riigi, viisid selle ja lasid jälle tagasi võtta. Pere noorimatele on loodud oma vahva vabariik.
«Alguses olid … Köler ja Weizenberg»
Kahe suure kunstniku ühisnäitust ei ole Eestis varem tehtud. Praegune väljapanek esitab valikut kummagi suurmeistri töödest, mis asuvad nii Eesti muuseumides ja erakogudes kui ka välismaises, ent Eesti juurtega erakollektsioonis. Vaatajate ees on korraga rohkem kui sada maali ja skulptuuri, lisaks mudelid ning eskiisid. Näitus jääb Kadrioru kunstimuuseumis avatuks 26. maini.
Teater
«Me armastame ja ei tea midagi»
Ühel pool edukas karjäärinaine Hannah koos tundliku sõbra Sebastianiga, teisel pool IT-karjääri tegev Roman koos loomade füsioterapeudist naise Magdalenaga. Ajutisest korterivahetusest saab paaride vahel kiirelt absurdseid mõõtmeid võttev humoorikas draama. Pinnale ujuvad suhtekriisid ja kokku põrkuvad maailmavaated. Endla Küünis laval märtsist maini.
«Ööpiltnikud»
Loo tegevus hargneb Tartu tütarlaste Saksa eragümnaasiumis ühel sügisel 1930ndate keskpaiku, mil sinna satuvad kaks seiklejat: Eesti esimene pornofotograaf Ned de Baggo ja kõlvatute juttude autor Kiwilombi Ints. Pauguvad püssid, välgub paljas ihu, armutakse ja petetakse. Vürtsi lisavad kabareenumbrid. Esietendus 12. aprillil ERMi teatrisaalis.
«Momo»
Linnakese serval elab orvust tüdruk Momo, kellel on eriline võime – ta oskab väga hästi teisi kuulata. Nii saabki Momost väga oluline sõber kõigile linnaelanikele, sest murekoormad muutuvad kergemaks, lahkhelid leiavad lahenduse ja kujutlusvõime saab tiivad. Ühel päeval linnakesse saabuvad üleni hallis härrad seavad turvalise maailma aga hädaohtu. Esietendus 14. aprillil NUKUs.
«Naine merelt»
Näidend Norra näitekirjanduse suurmeistrilt Henrik Ibsenilt. Majakavahi tütar Ellida on abielus väikese kolkalinna arstiga ja ühtlasi kasuemaks mehe täiskasvanuikka jõudvatele tütardele. Ent avamere ääres üles kasvanud naine ei suuda leppida unise väikelinna eluga. Pealegi poob naist silmusena üks saladus. Ühel päeval tulebki merelt mees ja seab Ellida valikute ette. Mängitakse Ugala laval aprillis ja mais.
«Armas luiskaja»
Kadrioru lossi kirjutas 1966. aastal Eesti teatrilukku Voldemar Panso, kui tema käe all jõudis publiku ette Jerome Kilty näidend «Armas luiskaja». Osatäitjad on Linda Rummo ja Ants Eskola. 53 aastat hiljem jõuab kirjanik George Bernard Shaw’ ja näitlejanna Patrick Stella Campbelli kirjavahetusel põhinev lugu taas nende lossiseinte vahele. Etendust mängitakse mais vaid seitse korda.
Kommentaarid (0)