Marianne Williamson on autor ja aktivist. Eesti keeles saab lugeda tema raamatut "Tagasi armastuse juurde". Ma ise pean alles minema seda ostma. Siiani olen lasknud liugu rohkem tema tsitaatidega, millest tuntuim on: “Our deepest fear is not that we are inadequate. Our deepest fear is that we are powerful beyond measure.” (tõlk. – "Meie suurim hirm pole see, et oleme ebapiisavad/andetud. Meie suurim hirm on, et me oleme üle piiri võimsad.") Joogainimeste jaoks on ta kindlasti keegi, kelle tegemisi tasub uurida ja kursis olla.
Ma tahaksin tõlkida tema mõtteid poliitikast ja ühiskonnast, et väljendada enda omasid. Ilmselt see lõhe või hüsteeria – nagu mõned äärmuslased armastavad väljendada – pole vaid Eestis, vaid nii mitmeski riigis hetkel aktuaalne. Eriti Ameerikas. Ja üks tema mõte on see, et poliitika pole räpane, vähemalt mitte idee tasandil. Ideeliselt on poliitika üllas ja tähtis ning meie ülesanne inimestena on suhtuda poliitikasse nagu kõikidesse tähtsatesse tegevustesse. See tähendab, et päriselt uurida, olla teadlik ja empaatiline.
See tähendabki, et inimeste mured on päris. Seda on nii paljud juba ka öelnud Eestis ning loodan, et nende hääl pole läinud kaduma. Põhjus, miks on tekkinud olukord, et rahvas justkui jaotuks kahte leeri, on päris. Küsimus on ehk pigem selles, mis on lahendus?
Pakun välja, et esimene lahendus on nende päris murede väljendamine ja märkamine ning seejärel selle inimese või esinduse leidmine, kes suudab lahenduse leida. Kui seda suudab kõne all olev võimalik uus võimuliit, siis on väga tore. Aga kindlasti ei ole mõistlik oma energiat kulutada probleemide lahendamisele, mis ei ole päris probleemid, lihtsalt häälte korjamiseks või võimu näitamiseks. Me kõik peame seisma koos armastuse ja ühtse Eesti eest, kus nii eestlastel ja külalistel kui ka Eestisse elama jäänud või asunud välismaalastel oleks hea olla. Loomulikult, kui on vaja piirata immigratsiooni, siis tuleb seda piirata. Aga sõna 'piirata' ei ole sünonüüm sõnale 'sõimata'.
Kas see on tegelikult probleemiks nendel Eesti inimestel, kes tunnevad ennast halvasti? Prooviks õige sõnastada probleemi sellena, mis ta on, mitte kellegi ette söödetud põhjusena. Põhjust saab otsida alles pärast probleemi tuvastamist. Ja vaesuse põhjus ei ole kindlasti tulevased immigrandid, kuna vaesus oli juba enne immigrante.
Mingi tüüp just kirjutas mulle, et olen kurjuse kehastus, ja teine tüüp kirjutas mulle, et olen loll, ning kolmas tüüp kirjutas, et seisan valede põhimõtete eest, kuna eestlased on paganad. No kui mõelda selle peale, mida paganlus tähendab, siis ilmselt olen üsna suurte trükitähtedega PAGAN. Rohkem peavoolu usu vastu minemist, kui seismine armastuse eest, ma ei tea. Seismine kooseluseaduse või abortide vastu ei ole kindlasti paganlus.
Mul on üleskutse. Selle asemel, et mõelda, millist erakonda toetad või millise erakonna vastu seisad, võiks hoopis mõelda – mis väärtuseid sa toetad? Mis väärtuseid sa kindlasti ei toeta? Ja siis võib-olla vaadata, mis erakonnad seisavad või ei seisa samade asjade eest. Ilmselgelt ei saa määratleta, kes on ainult parem- või vasakpoolne ja kes on ainult konservatiivne või liberaal. Minu arvamused asjade kohta saavad asetseda erinevates spektrites.
Kuna olen saanud palju kommentaare ja sõimukirju oma valikute eest ning mul on jäänud mulje, et inimesed vist ei saa üldse aru, mille eest seisan, siis ütlen selle siin välja – mina seisan maailmarahu eest. Jep, täpselt nagu missivalimistel. Ja nii ongi. Sellepärast praktiseerin ka joogat, kuna see on minu viis tuua maailmasse rohkem rahu ja armastust.
Kommentaarid