Une-geenitest võimaldab võrrelda, kas sinu harjumuspärane päevarütm vastab sisemisele rütmile ehk kas oled pigem õhtu- või hommikuinimene. Ühtlasi on võimalik nii teada saada, kuidas mõjutab uni sinu vaimset ja sportlikku sooritusvõimet, söögiisu ja ainevahetust. Eriti tasub sellist testi teha, kui plaanid suuri elumuutusi, olles samas hädas uinumisraskuste, liigvarase või sagedase öise ärkamisega.
«Pärast magamata ööd ununevad asjad kergemini ja mõte on hajevil, ei suudeta keskenduda,» kirjeldab Tartu Ülikooli kliinilise genoomika tuumiklabori juhataja Ene Reimann. «Samuti võib pärast pikemat liiga vähese unega perioodi kergemini haigeks jääda.» Teadur toob ka näite, et osa inimesi on juba hommikul vara tegusad, teised magaksid võimalusel lõunani ja suudavad olla aktiivsed hiliste õhtutundideni.
Muutused koormavad keha
Kuigi uni on siiani üks teaduse suuremaid müsteeriume, pole kahtlustki, et see etendab inimese elus väga tähtsat rolli. On küll selgunud, et paljud une omadused, nagu selle alguse aeg, sügavus ja kestus, on rangelt reguleeritud, kuid selle taga olevaid mehhanisme eriti ei tunta. Arvatakse, et need on geneetilised. «Praeguseks on tuvastatud kaks süsteemi, mis und kontrollivad. Uneaja määrab 24tunnise rütmiga tsirkadiaanne süsteem. Selle olulisimad signaalid on valgus ja toitumine. Suurem mõistatus on aga see, kuidas sinu keha teab, kui palju pead magama – seda reguleerib tõenäoliselt une homöostaasi süsteem,» räägib dr Reimann.
Pidevad sunnitud muutused (vahetustega töö, unepuudus, ebatavaline söömisrütm, kunstvalgus, sh ekraanid ja tänavavalgustus) koormavad keha. Sellel võivad olla negatiivsed tagajärjed: füüsilise ja vaimse töö efektiivsuse langus, tervisehädad, kaalutõus. Et säiliks inimese sisemine rütm ja muutused keha vähem koormaks, on näiteks vahetustega töö või reisimise puhul oluline treenida ja süüa kindlatel kellaaegadel.
Lõoke või öökull?
Üks oluline unerütmiga seotud tunnus on kronotüüp, mis väljendab, kas oled aktiivsem pigem hommikul või õhtul. Enamasti peegeldub see ka sinu ärkamise ja magamamineku ajas. Kronotüübi järgi jagatakse inimesi tavaliselt kolme gruppi: hommikused ehk «lõokesed», vahepealsed ja õhtused ehk «öökullid». Peale une- ja ärkvelolekuaja on igale kronotüübile omane ka teistest erinev ajastus organismi melatoniini- ja kortisoolisisalduse muutustes. Esimene neist on unisust põhjustav hormoon, mille hulk kasvab enne uinumist, teine stressihormoon, mida tekib rohkem enne ärkamist. Hommikuinimestel on tsirkadiaansed rütmid võrreldes õhtuinimestega nihkes.
Kuidas mõjutab kronotüüp igapäevaelu? «Peale erineva uneaja eelistuse sõltub kronotüübist meie võime taastuda magamata ööst või pikemast unedefitsiidiga perioodist,» nendib teadur. Näiteks on «lõokestel» pärast magamata ööd tunduvalt raskem keskenduda kui «öökullidel». Samas on viimastel suurem risk hilinenud une sündroomi ehk uinumisraskuste tekkeks. Kronotüübist võib sõltuda inimese toitumismuster, emotsionaalsus ja vaimne võimekus.
Mõju tervisele geenide kaudu
Kuidas teada saada, kas sinu sisemine ehk bioloogiline kell ja tegelik, tööst ja kohustustest tulenev kell kattuvad? Üks kiire võimalus oma kronotüüpi hinnata on näiteks Horne-Östbergi enesehindamise küsimustik. I
nternetis saad seda teha aadressil www.surveygizmo.com/s3/3022916/Horne-Ostbergi-hommikuse-ohtuse-aktiivsuse-kysimustik. Samas on see subjektiivne ja mõjutatud pealesurutud rütmist. Lihtsam on teha geenitest, mis annab objektiivse ja kiire vastuse.
Arvatakse, et ühed olulisemad une reguleerimisega seotud geenid on tsirkadiaanse kella geenid. Samas mõjutavad need omakorda teisi geene – ligi 15% kõigist teadaolevaist geenidest avaldub 24tunnises rütmis. Seega võib häiritud unerütm mõjutada peaaegu kõiki sinu geene. Saabki öelda, et elustiil mõjutab tervist tsirkadiaanse süsteemi geenide kaudu. On leitud, et geenide mõju kronotüübile on ligikaudu 50%, mis näitab, et see on pärilik tunnus. Kronotüüp on aga suuresti sõltumatu inimese soost.
Võid leida unehäire põhjuse
Une-geenitestis vaadeldakse DNA variatsioone, mis on seoses kronotüübiga. See teadmine aitab vajadusel sisemist ja tegelikku kella kooskõlla viia. Lisaks saab kronotüübi järgi hinnata, kuidas mõjutab sind magamatus, kui suur on hilinenud une sündroomi tekkimise risk, milline mõju on unerütmil sinu toitumisharjumustele ja kas sul on emotsionaalse söömise risk, kuidas võib kronotüüp mõjutada sinu emotsioone ja vaimset võimekust jne.
Geenitestiga saad välja selgitada ka unehäirete ühe võimaliku põhjuse. Kui testi tulemus vastab sinu väljakujunenud päevarütmile, peaks keha toimima optimaalselt. Kui aga tulemus erineb harjumuspärasest või sunnitud päevarütmist, võib see põhjustada unehäireid ja keha funktsioonide tasakaalutust. Sinu keha toimib tõhusamalt, kui sotsiaalne ja bioloogiline kell on kooskõlas.
Geenitestide tegemine on tänapäeval väga lihtne. Piisab põse sisekülje täiesti valutust kaapimisest vatitikuga. Testi tegemine on ka väga kiire – enamasti saab vastused paari nädala jooksul. Une-geenitesti põhjal saad vajadusel muuta oma elustiili ja harjumusi ning julgelt uutele väljakutsetele vastu astuda.
Une-geenitest näitab ...
- kas oled pigem hommiku- või õhtuinimene (või esineb sul mõlema tüübi tunnuseid);
- milline on pideva ärkveloleku mõju sinu reaktsiooniajale ja keskkonnatajule;
- milline on sinu taastumisvõime süvaunes;
- milline on sinu risk hilinenud une sündroomi väljakujunemiseks;
- kuidas mõjutab kronotüüp sinu toitumiskäitumist;
- milline on sinu parim sportliku sooritusvõime aeg;
- kui tundlik oled vaimset tervist mõjutavate väliste tegurite suhtes.
Kommentaarid