Haruldane relvakogu: Kui küsida peaaegu pool sajandit relvi kogunud Matilt, milline on tema kõige väärtuslikum relv, viitab ta enda selja taha jäävale Saksa vintpüssile. «Neid toodeti umbes 8000, masstoodangusse läks hiljem juba järgmine mudel,» ütles kollektsionäär. Hiljuti Saaremaa muuseumis toimunud näitusel oli tema kogust väljas 90 relva.Foto: ALAR TRUU
Inimesed
30. märts 2019, 18:00

Kirglik relvamees Mati Vendel: tänu sellele, et olen need relvad kokku kogunud, on paljud kuriteod ära jäänud

Kirgliku relvamehe Mati Vendeli kogus on nii esimese ja teise maailmasõja aegseid relvi kui ka jahipüsse, mida ta on kogunud juba poisikesepõlvest peale. Mehel oli koos sõpradega kavas isegi riigipöördekatse, kuid õnneks sai Eesti iseseisvus taastatud rahumeelsel moel.

Kirgliku relvamehe Mati Vendeli kogus on nii esimese ja teise maailmasõja aegseid relvi kui ka jahipüsse, mida ta on kogunud juba poisikesepõlvest peale. Mehel oli koos sõpradega kavas isegi riigipöördekatse, kuid õnneks sai Eesti iseseisvus taastatud rahumeelsel moel.

Kõik sai alguse vanaisa jahipüssist. «Olin siis poisike. Mäletan, et petrooleumilamp oli köögilaes ja mina uudistasin, kuidas vanaisa lambivalgel relva lahti võttis ja kokku pani. See oli minu jaoks selline elamus, et mul tekkis huvi,» meenutab Mati Vendel (59), kelle hobi sai alguse vanaisa üheraudsest jahipüssist, millega ta läbi õhuakna jäneseid lasi.

Suurem huvi ja teadlik kogu kasvatamine tulid tunduvalt hiljem, pärast Nõukogude okupatsiooniarmee lahkumist ja mehe enda armeeteenistust. «Räägitakse, et nõukaaeg oli normaalne aeg, aga tegelikult ei olnud,» ütleb Mati, kelle perekonda oli represseeritud. «Lapsele seda keegi ei sisendanud ega rääkinud, kuid inimesed olid üle elanud väga raske etapi. Üks minu vanaisadest suri vangilaagris, teine siirdus pärast vangilaagrist vabanemist oma väljasaadetud pere juurde Novosibirskisse. Mõlemad vanaemad on mul Saaremaalt pärit ja abiellusid Siberis, kus sündis ka minu õde,» meenutab mees ja tutvustab oma suguvõsale kuulunud relva – vanaonu püssi 1930ndatest aastatest.

Edasi lugemiseks: