Nõmme lumepargi läheduses olid künkakesed küll üpris tühjad, kuid üks kohalik naine kinnitas, et küll ühel hetkel hakatakse koolidest klasside kaupa kelgutama tulema.
Pisikese tütre Mari-Maiga mäele tulnud Ülle sõnul on kelguga mäest alla sõitmine igal aastal vastlapäeva lahutamatu osa. Loomulikult plaanib Ülle pere vastlapäeva puhul hernesuppi ja vastlakukleid süüa.
Vastlapäev on liikuv püha, mis on alati seitse nädalat enne lihavõtteid. Vanade kommete kohaselt sai vastlatega läbi jõuludel alanud lõbustusaeg ja algas suur paast, mis kestis kuni lihavõteteni. Katoliku aja mälestusena on Eesti vastlakommetes püsinud kesksena sealiha söömine. Peale sealiha, soolaubade ja hernesupi on vastlapäeva eritoit vastlakuklid.
Liulaskmine ei ole ka päris välja surnud ja nagu vanasti, võisteldakse ka nüüd pikema liu pärast. 19. ja 20. sajandil pidi see tagama linaõnne, nüüdseks on sellest saanud üksnes ütlus. Et linakasvatus muutus oluliseks elatusalaks 18.–19. sajandil, siis on arvatavasti pika liu seostamine linade pikkusega pärit just sellest ajast.
Kommentaarid