Foto: Teet Malsroos
Lugejakiri
1. märts 2019, 19:49

Eha Nõmm: milleks on vabariigi aastapäeval vaja eraldada eliit ja rahvas? (2)

Presidendi aastapäevakõne oli jah hea - selles mõttes, et oli kõiki puudutatud ja sõnum oli, et kõigil peab olema hea. 

"Meie kõigi päevad on ühesuguse väärtusega," ütles president. Aga kõnes oli juttu ka varjudest ja internetikurjuses, mis tekitab kannatusi ja depressiooni. Kas keegi on uurinud, miks siis ollakse internetis kurjad?

Võib-olla need internetis kurjustajad on ka depressioonis ja see on nende reaktsioon ümbruses kogetule?  Miks ollakse tigedad anonüümselt? Võib-olla sellepärast, et ei suudeta oma seisukohti teaduslikult ja selgelt kaitsta, tundes samas, et  kõiki ei kohelda solidaarselt ehk nii nagu kõnedes räägitakse.

Mis puutub kommentaaride ebaviisakasse vormi, siis nii saab kriitikat teha kõige lühemalt, see on tunnetuslikus vormis kriitika. Vägisõnade jõud on teada! Miks me vannume - see on lihtne ja loomulik, oli ühe Õhtulehe kirjatüki pealkirigi. 

Kui niisuguseid, olgugi inetus vormis kommentaare on palju ja need on ühesisulised, siis minu arvates on vaja  pöörata tähelepanu kriitika objektile, sest vorm on teisejärguline. Kui midagi on hästi, siis vaevalt inetuid kommentaare kirjutatakse - kui pole just tegemist pervertide või mingi grupi alatu kokkuleppega! Presidendi kõneski oli kinnitatud, et kriitika on ikkagi vajalik, ilma me ei saaks paremaks - need arvustajad tulekski vaidlustesse kaasata!

Kõnes oli juttu väärtuspõhisest käitumisest ja kas saame seda endale lubada, kui see on ühiskonnale kulukas? Väärtuspõhine käitumine on printsiip, selle põhialused on kirjas põhiseaduses.  Inimesed on ohverdanud oma elu isamaa või mis tahes väärtuse eest ja pole kulusid arvutanud! Kõnes oli juttu, et tasuta teenuste ja universaalsete toetuste pakkujana oleme jõukate riikide seas esirinnas. Ühest kokkuvõttest  leidsin, et Eesti on 153 riigi arvestuses teaduses ja tehnoloogias 30. kohal, kui samal ajal töötavad teadlased üliväikese palga eest ja lahkuvad teistesse riikidesse!  Planeedi kliima arvestuses oleme 14. kohal, aga varsti ähvardab meid trahv puuduliku prügisorteerimise pärast! Rahva jõukuses ja võrdsuses oleme 20. kohal, aga rahvas ei tunneta seda, sest vaesust on omajagu!  Vaesus on ka suhtleline, sest mu hea tuttav, kes talvitub Egiptuses, ütles, et meie kõige vaesem on ka seal rikas.

On selge, et aastapäeva tuleb tähistada. Aga milleks on vaja eraldi glamuurset vastuvõttu kõrgmoodi järgivas riietuses ja mingit eraldi platsipidu, kuhu president korraks lehvitama tuleb? On selge, et president ei saa kõiki vastuvõtule kutsuda, autasud on isegi valituile antud, miks siis ei võiks toimuda üleriigiline pidu samaaegselt kohtades ja meedias võiks ka otselülitusi teha nagu ülemaailmsel koristuspäeval? Siis jõuti ühenduses olla kogu maailmaga - Eesti mastaabid on ju palju jõukohasemad?

Miks aurahasid määratakse vaid teatud ametitele? Näiteks pole ma veel tõdenud, et tunnustatakse mõnda ühistranspordijuhti, kelle esindajaid on proportsionaalselt väga palju? Neil on väga suur vastutus - palju reisijaid bussis, kelle elu eest vastutavad, peavad minutipealt kella jälgima, tihti väga vara tõusma või ööselgi sõitma? Pole autasustatud ka mõnda elektrikut, kes tormiste ilmadega peab posti otsa ronima, külmetama? Kohtasin üht niisugust meest, kes oli 24 aastat niisugust tööd teinud ja tervist enam polnud.....