Kuidas Eestisse jõudsid esimesed Žigulid (10)

Nõukaliidu maagia oli see, et kasutatud autod olid kallimad kui uued. Toosama kpl "Volgast" 5000 rbl eest ostetud sigull maksis pärast aastast sõitmist vabaturul 10 000 rbl. Vaat see on maagia, tehtagu järele!

50 aasta pärast ütlevad tulevased põlved sama, et mis õudne elu see oli tollal mingisuguse 2019. aasta S-klassi mersuga.

pealkirjas lubatule

minul oli zaparosets zas965-sedagi sai osta erainimese käest

käisin koos vanematega moskva autoturul autot ostmas 1975 aastal. Igasugu valikut oli. sai ostetud vaz2101 6600 rubla eest vist- 72 aasta väljalase läbisõiduga 10000km, aga oli ka sama aasta ford mustang müügis läbisõiduga 29000 miili, hinnaga pea 9000rubla. Müüjaks oli USA saatkonna töötaja. Kui vene autode kauplemisruum oli kuskil kuni 500 rubla osas, siis ameeriklasega suutis isa alla kaubelda terve tuhande, aga mitte rohkem ja vanematel seda 1000 rubla mitte polnud. Järelturu volga ka maksis kümne tuhande ringis. Aga selles osas arvad küll valesti, et sel ajal oli see vilets auto!

Nukkvõll ei kolisenud, klapivahed tuli reguleerida. Iga 10-15 000 kilomeetri järel tuli lehtkaliibriga klapivahed paika panna ja see oli toona kõikidel masinatel nii, ega toonastel masinatel ei olnud tänapäevaseid automaatreguleerimisega hüdrotõukuritega nookurmehhanisme!!! Ma sõitsin näiteks 1990 aastatel Ford Sierraga ja ka Sierral tuli klapivahed käsitsi lehtkaliibriga reguleerida! Karpe ja tiivaääri vahetati iga 10. aasta järel, aga see maksis toona kopikaid! Karpide sisepindu ja tiibade sisepindu pritsiti Litooli ja nn. kahurimäärdega, et seespoolset roostetamist vältida.

Kas see on mingi vihje et veneajal teedel auke polnud? Lumehelbeke pole vist nõukaaega näinudki :) Aga seda saab veel teha. Võta auto ja kihuta Peterburi poole. Vaata kuidas peale Kingiseppa teeolud muutuvad.