MOEKUNSTNIKUD HINDAVAD: „Mida aastaid edasi, seda kaunimaks kogu üldpilt presidendi vastuvõtul läheb!“ (20)

Moekunstnik Kätlin Haak nõustub Eesmaaga. „Hea meel on tõdeda, et julgus värve kasutada, detaile rõhutada ning huvitavaid lõikeid kanda hakkab muutuma aina populaarsemaks. Sellel aastal oli näha säravkollaseid päikesetoone, ehteid täis sümboolikat, käsitsi valmistatud tikandeid ning naiselikku figuuri rõhutavaid lõikelahendusi,“ jagab Haak tunnustust.

„Presidendipaar valis selga selle, millega kunagi mööda panna ei saa – rahvarõivad. Osalt igati kiiduväärt valik, kuid teisalt tahaks kordki näha meie presidendilt ka teist laadi kummardust kodumaisele moedisainile. Seda just vastuvõtu kontekstis,“ kritiseerib Eesmaa president Kersti Kaljulaidi ja tema abikaasa Georgi-Rene Maksimovski turvalist ja etteaimatavat rõivavalikut eilsel vabariigi aastapäeva vastuvõtul.

Moedisainer Kätlin Haak seda arvamust ei jaga. „Arvan, et presidendipaaril on õigus otsustada kanda Eesti Vabariigi aastapäeval rõivaid, mis on neile hingelähedased. Ja kuna rahvariiete puhul on tegemist meie riigi rahvusliku sümboliga, on nende valik igati vastuvõetav ning aksepteeritav.“ Ta lisab: „Kersti Kaljulaidi kaapotkleit on julge ning värske rõivavalik. Kaunis Haapsalu pitssall on meeldivat ning sooja emotsiooni edastav detail. Presidendipaar moodustab ühtse, esindusliku terviku.“

Päris tüüpiliste rahvariietega siiski tegu ei olnud. Kui mullu kandsid president Kersti Kaljulaid ja härra Georgi-Rene Maksimovski vastuvõtul Tori kihelkonna rahvarõivaid ning aasta varem setu rahvariietest inspireeritud pidurõivaid, siis tänavu langes presidendi valik kuninganna Victoria suurele lemmikule – kaapotkleidile, tema abikaasa seljas võis näha saterkuube ja sallkraega siidvesti.

Presidendi riietuse eest vastutanud käsitöömeister Anu Randmaa sõnas ETV-le, et Kaljulaidi pidurüüks on 19. sajandi Inglismaa stiilis kaapotkleit. Sellist pikkade varrukate, liibuva pihaosa ja kroogete või voltidega seelikuosaga kleiti kanti 19. sajandi teisel poolel ka Põhja-Eestis, vähem Lääne-Eestis. „Info Euroopa kõrgmoest jõudis Eestisse, loomulikult tahtsid Eesti agarad naised seda järgida ja kohandasid need rõivad enda oskustele ja majanduslikele võimalustele vastavaks,“ rääkis Randmaa.

Ka musta värvi kaapotmantel, millega president vastuvõtule saabus, on pärit samast ajastust. Ruudulise kaapotkleidi peal kandis Kaljulaid Haapsalu pitsimeistrite kootud salli. „Kui muidu käidi peakatte ja põllega, siis täna on esiplaanil presidendi etikett,“ selgitas Randmaa, et mõningad mööndused siiski tehti. Näiteks selleks, et president saaks ametiraha kanda.