Staažikas tohter on oma praktika jooksul patsiendile ravivahendiks ka saunaprotseduure määranud. «See on olnud üsna lihtne, sest meie inimesed sauna heas mõjus ei kahtle,» kinnitab Eero Merilind. «Eestlased on nii tugevat saunausku, et kel vähegi võimalik, käib seal niisamagi, kui enesetunne hakkab niruks minema.» Sauna minekut arstiabina on ta soovitanud ka paarile välisriigist pärit tuttavale. «Mõni imestas alguses ikka kõvasti, aga pärast kinnitas, et aitas küll,» muigab perearst.
Lihased lõdvaks, veri vemmeldama
Esimese positiivse mõjuna toob doktor Merilind välja sauna lõõgastava mõju lihastele. «Eriti soovitatav on soe saun staatilise töö tegijatele, kes kordavad tundide viisi üht ja sama liigutust, olgu siis püstijalu või istudes. Sundasend ja piiratud liikumine võivad lõpuks muuta lihase kangeks, see hakkab mõjuma kõõlusele või närvile,» selgitab ta. Ka spordiga tegelevad inimesed saavad kuumal laval istumisest abi, kui treeninguga on lihastele liiga tehtud. Saun aitab pinges lihaseid pehmendada ja lõdvestada ning parandab sidekoe venimisvõimet.
Samal ajal kui lihaskond end mõnusasti lõdvaks laseb, võtab süda tuurid üles. «Saun aitab parandada verevarustust, sest kuumuse mõjul inimese veresooned laienevad ja organism võtab kasutusele kõik verereservid. Selle tulemusel paraneb südame suutlikkus verd pumbata. Kuumus lagundab veresoontele kogunenud kolesterooli, kiirendab ainevahetust, liigne vedelik ja jääkained higistatakse välja ning nii saab inimene ka seestpoolt puhtamaks,» loetleb tohter teisigi saunast saadavaid kasutegureid.
Kui kallal on palavik ja põletik
Niiske aur ja soe õhk aitavad paremini hingata. «Lahtise köha puhul on saun kindlasti hea, teeb lõõrid lahti ja röga pääseb välja,» soovitab doktor. Päris tõbisena ta inimesi siiski sauna ei lubaks. «Leilist võib abi olla siis, kui tunned, et haigus on tulemas: kurgus kipitab ja nina kisub vesiseks,» selgitab arst. «Inimene võib algava tõve tõesti n-ö välja higistada.» Kui juba palavik kohal, ei tasu enam saunast tervist taga ajada, niigi kõrge kehatemperatuur tõuseks kuuma käes veelgi, mis mõjub haigele organismile laastavalt.
Doktor Merilind sõnastab reegli, et kroonilise hädaga mine sauna, ägeda põletikuga hoia aga sealt eemale. «Kui kergemate terviseprobleemidega on mõõdukas saunatamine kasulik, siis ägedas faasis haigustega pole organismile järsk temperatuuritõus hea.» Saun on välistatud ka raske südamehaiguse, kopsupõletiku, mädase angiini ning värskete haavade ja õmbluste korral.
Kui kuum saun on tervislik?
Saunameister Alar Krautmanni sõnul kipub eestlane kütmisega liialdama, ikka valitseb arusaam, et mida kuumem saun, seda kangem mees. Tervislik temperatuur on 70 kraadi ringis, aga kõik sõltub siiski sellest, kui kaua saunaskäik kestab. Kui tahad minna neljaks tunniks, pole üle 60 kraadi vaja kütta. Kui aega on vaid 20 minutit, peaks sooja olema 80–90 kraadi, sest alla selle ei jõua keha nii lühikese ajaga korralikult higistama hakata.
Vihtlemisel on tervistav mõju
Õige tunde ja tervise annavad suitsu- ning puuküttega saun, kinnitab omanimelise teraapiakeskuse pärimusmeditsiini ja saunateraapia õppejõud Alar Krautman (fotol).
Saunaks kui rituaalseks toiminguks tuleb võtta vähemalt kaks tundi, siis on aega leili võtta, vahepeal end õues või vees jahutada, vihelda ja kehaprotseduure teha. Vanarahvatarkus ütleb: «Saun ilma vihata on nagu abieluvoodi ilma naiseta.» Vihtlemist meie esivanemad armastasid. Ühelt poolt usuti, et see hoiab kurjad vaimud eemal, teisest küljest teadsid vanad eestlased väga hästi, et viht toob tervise. Puuokstest ja taimedest vihad levitavad saunakuumuses eeterlikke aroome, mis meie meeltele hästi mõjuvad, vabanevad õnnehormoonid ja tekib heaolutunne. Saunakuumuses avanevad nahapoorid, vihaga peksmine masseerib keha, tekib lõõgastav efekt, samal ajal kui vihtlemine trimmib ja toniseerib nahka. Vihtu valmistatakse traditsiooniliselt kasest, tammest või kadakast, aga väga head on näiteks ka vahtra-, õunapuu- ja sirelivihad. Suvel võib okste asemel võtta appi ravimtaimed, eriti hästi aitab lihas- ja närvivalude korral värske nõgeseviht. Kergelt kirvendava tunde nõgestega nüpeldamine küll tekitab, aga see kaob kiirelt.
Ka ravimtaimedega hõõrumine, taimevannid ja turbaga määrimine olid tuttavad juba vanadele eestlastele. Tänapäeval on võimaluste arsenal lai. Parimad on looduslikud vahendid, saunast tulnud kehal pole niisutavaid kreeme ega õlisid vaja. Väga hea naha toitja ja desinfitseerija on mesi – luksus, mida meie esivanemad endale lubada ei saanud, sest mett müüdi hingehinnaga ja seda ei raatsitud niisama keha peale määrida. Julgesti tasub proovida ka muda. Ravimuda leevendab kroonilisi haigusi, võitleb valuga, kiirendab ainevahetust, puhastab organismi ning annab nahale uue ja noorema välimuse.
Kommentaarid