Foto: TIINA KÕRTSINI
Blogid
13. veebruar 2019, 00:29

Kuidas Eesti bensiin riialasi šokeeris

Riia asus 1932. aastal agaralt haisuga võitlema. Politsei tegi kümneid protokolle autojuhtidele, kes rikkusid õhku paha lehaga – nad olid bensiini asemel oma jõuvankrisse petrooli valanud.

„Vaevalt olime jõudnud selle haisuga harjuda, kui tabas uus nuhtlus. Esiti kõik liinibussid ja tuletõrjeautod, aga hiljem ka kõik sõidu- ja veoautod hakkasid ajama välja uusi ja veel vängemaid gaase,“ kirjutasid Läti ajalehed. „Vänge hais paneb lausa südame pööritama. Haisu tekitajaks on estool, Eestist toodav odav (põlevkivi)bensiini ja piirituse segu. Aastas tohib seda ohtralt väävliühendeid sisaldavat kütust 2300 tonni tolli- ja aktsiisivabalt sisse vedada. Estooli gaaside hais imbub riietesse. Sellest saab lahti alles pika tuulutamisega.“

Aktsiaühisus Eesti Kiviõli tegi põlevkivist peale muude toodete ka bensiini. Hea segamata bensiin kandis nimetust  estolin, denaturaadi ja bensiini segu oli estool. Kodumaine piiritusetööstus oli hakanud põllumeestelt vähem kartulit ostma ja põllumajanduse kaitseks määras valitsus, et bensiinile tuleb lisada 20–25 protsenti denatureeritud piiritust. Erand tehti estolinile, sest seda tarvitati ka lennukimootorites. Ju olid eestlaste ninad leplikumad, sest meie ajakirjanduses suurt lärmi estooli ümber polnud.