Foto: president.ee
Blogid
7. veebruar 2019, 00:02

Kuidas Uluots mehed relvadele kutsus

„Millisel viisil me oma rahva elu tulevikus ka ei kujutaks ja millist head ja ilusat Eestit me ka omas mõttes ja südames ei kannaks kui oma kallimat vara, on kõige selle tulevase elava Eesti eeltingimuseks ikka see, et kommunistlik nõukogude võim meie maale ei pääseks kuni rahu saabumiseni ja selle rahu kindlustamiseni,“ ütles Jüri Uluots oma raadiointervjuus 7. veebruari õhtul 1944.

„Sõjasündmustik ei seisa enam Eesti maa-alast kaugel vaid ulatub uuesti Eesti piiridesse. Kui bolševistlikul Venel läheks korda veel kaugemale Eesti pinnale tungida, siis praegu idas tarvitatava sõjapidamisviisi järgi kogu Eesti maa-alal talud  ja külad, alevid ja linnad põletatakse ning rahvas hävitatakse või viiakse asumisele.“

Omavalitsusjuht Hjalmar Mäe oli 30. jaanuaril kuulutanud 21-40aastaste meeste mobilisatsiooni. Kuid juba esimesed päevad näitasid, et see kukub läbi.

Seetõttu veendi autoriteetseim Eestis olnud riigimees professor Uluots raadiosse kõnelema mobilisatsiooni toetuseks. „Mõtlen, et sel viisil eestlased omaenda jõududega on vajaduse kohaselt võimelised kaitsma oma maad ja oma rahvast, oma isasid ja emasid, oma õdesid ja vendi, oma poegi ja tütreid.“

21. veebruariks oli relvade alla tulnud 32 000 meest.