VAPRAD VANEMAD: Vähihaigusele poja kaotanud Liivi Laos ja Raul Altmäe nendivad, et leinast ei ole võimalik kunagi üle saada, kuid sellega koos on võimalik õppida elama. Mälestusteenistus, mida nad kõigi elust liiga vara lahkunud laste meeles pidamiseks korraldavad, on üks samm sellel raskel teel.Foto: Erki Pärnaku
Inimesed
8. veebruar 2019, 10:00

Mälestusteenistus kõigile meie hulgast lahkunud lastele toimub Oleviste kirikus 16. veebruaril kell 16.

Vähile poja kaotanud vanemad: „Leinaga on võimalik elama õppida.“

„Lapse kaotanud vanemad on tihti oma leinas üksi,“ teavad Liivi Laos ja Raul Altmäe, kes kaotasid vähihaiguse tõttu oma kolmeaastase poja Rasmuse.

„Lapse kaotanud vanemad on tihti oma leinas üksi,“ teavad Liivi Laos ja Raul Altmäe, kes kaotasid vähihaiguse tõttu oma kolmeaastase poja Rasmuse.

Veidi enne kaheaastaseks saamist muutus Rasmuse vasak silm vesiseks ja läks paiste. Poiss küll korrutas aeg-ajalt sõna „pea“, kuid vanemad arvasid, et küllap see on talle meeldiv sõna, mida ta pärast kehaosade õppimist kõige sagedamini kasutas. „Alles hiljem võisime arvata, et tegelikult ta pea valutas,“ kostab Liivi. Ta nendib, et vähk ongi selline salakaval loom, et alguses endast selget teadmist ei anna.

Arstid ei osanud lapse silmast esialgu midagi arvata. Siis hakkas poiss sageli oksendama. Selle põhjuseks arvati olevat kõhtu kogunenud õhumullid või toores toit. Mitte keegi ei osanud kahtlustada vähki.

Edasi lugemiseks: