*Gripi vastu võiks täiskasvanud end vaktsineerida lasta igal sügisel, eriti riskigrupi patsiendid (üle 65aastased, rasedad, krooniliste haigustega ja immuunpuudulikkusega inimesed). Tasub meeles pidada, et gripiviirus on ainult üks paljudest ülemiste hingamisteede infektsiooni (külmetushaigust) põhjustavatest viirustest. Seega ei hoia vaktsineerimine ära kõiki nohu-köhaga haigusi, vaid ainult potentsiaalselt kõige raskema – gripi.
*Difteeria-teetanuse vastu tuleks kõiki täiskasvanuid vaktsineerida iga kümne aasta tagant. Elu jooksul võib ühe doosi asendada difteeria-teetanuse-läkaköhavastase vaktsiiniga, sest läkaköha põdemise järgne ja vaktsineerimisest saadav kaitse ei ole eluaegne.
*Üle 50aastased peaksid laskma end vaktsineerida pneumokoki vastu. Eriti vajalik on see krooniliste haigustega patsientidele.
*Arvestades Eesti puukiderohkust ja puukentsefaliidi esinemise sagedust, on vägagi mõistlik lasta teha puukentsefaliidivastane vaktsiinsüst.
*Leetrite-mumpsi-punetiste vaktsiini üks annus on vajalik aastatel 1980–1992 sündinud inimestele ja varem vaktsineeritutele, kaks annust leetreid mittepõdenutele ja vaktsineerimata inimestele. Euroopas on leetritesse haigestumine hüppeliselt tõusnud ja esinenud on ka surmajuhtumeid.
*Kui plaanite minna reisile väljapoole Euroopat, Põhja-Ameerikat või Austraaliat, on vajalik lisakaitsepookimine vastavalt piirkonnale. Sellisel juhul tasub kaks kuni neli nädalat enne reisi külastada reisinõustamise kabinetti Tallinnas või Tartus.
*Lisateavet vaktsineerimise kohta saab internetileheküljelt vaktsineeri.ee või Terviseameti koduleheküljelt. Vaktsineerimas käia saab perearsti juures või vaktsineerimise ja reisinõustamisega tegelevates kabinettides kõikide suuremate haiglate juures.
Kommentaarid