Foto: Daisy Lappard
Blogid
3. veebruar 2019, 13:51

MARILYN JURMANI BLOGI | Otsustatud – ma lähen Mehhikosse! (73)

Ma muudkui vaagisin, kas sõita veebruaris Mehhikosse koolitusele. Täna otsustasin lõpuks, et olgu, ostan lennupiletid ära, siis ei ole enam kõhklemist.

Olin lasknud lennupiletite hinna juba nii kõrgele, kuna juba detsembri algusest olen muudkui ümber otsustanud. Ühel päeval olen veendunud, et lähen ja teisel päeval täiesti kindel, et ei lähe. Täna suutsin oma passi ka vahetult enne broneeringu tegemist kadunuks tunnistada, mis tundus mulle märgina, et äkki ikkagi ei peaks minema. Aga siis leidis Janno leidis selle üles juba ammu unustatud reisikohvrist ning mul ei jäänud muud üle, kui broneering ära teha.

Miks ma üldse niimoodi kahtlesin? Kui olen seni reisimas käinud, siis mul kas ei olnud veel last või olid kaasas ka Rumi ja Janno, kuid kindlasti polnud mul veel oma joogaklubi. It's Yoga Tallinn on alles nii beebi, et – võrdluseks – ta läheb vaikselt alles näputoidu peale. 

Ausalt öelda ma ei teagi, kas muretsen enim Rumi, Janno, joogaklubi või enda pärast. Ma pole kunagi Rumist kauem kui ühe päeva eemal olnud. Ilmselt saab ta ilma minuta hakkama, kuna Janno on temaga juba praegu päevad läbi koos, aga kas ka mina suudan oma joogakoolitusel üldse millelegi süveneda, kui ma koguaeg Rumile mõtlen?

Ja kuidas stuudio ilma minuta hakkama saab? Küllap saab, hoog on sees, õpetajad on toredad ja kõik peaks sujuma. Aga ikkagi on mure, et mis saab? Mehhikoga on meil ajavahe kaheksa tundi, seega ei saa ma ilmselt kohe reageerida, kui äkitselt midagi juhtub. Ja kui ka saan, siis pärast paarikuust lennupiletite otsimist pean tõdema, et alla 50 h kestvat lennusõitu just naljalt ei leia. Hetkel leidsin 30 tundi kestvad sõidud, aga algusega Riiast ja kuupäevade suhtes pidin ülipaindlik olema. Hinnast ma parem ei räägigi.

Miks siis üldse minna? Vot siin ongi see aga... Mul on vaja sinna minna. Põhjuseid on palju, aga ilmselt kõige tähtsam neist on see minu kõige pisem beebi – It’s Yoga Tallinn. Nagu ma ütlesin, siis hoog on sees, aga nüüd oleks vaja veidi oma õpetajatega kohtuda, saada toetust edaspidiseks ja loomulikult ka veel praktikat ja uusi teadmisi.

Kes joogamaailmaga kursis on, saavad võib-olla aru, mida tähendab 500tunnine lõppkoolitus (mul on vist neid tunde isegi rohkem kogunenud), aga kes ei tea, siis seda saab võrrelda juhilubadega – ARKi eksam tehtud, rohelisest lehest said ka lahti, libedasõidu tegid ära, isegi auto on ostetud, aga nüüd sul on vaja teha need paberid, et saaksid oma lapse ka sõitma õpetada. Midagi sellist. Või noh, veel lihtsamalt, see on siis joogamaailma 12. klass või bakalaureusetöö. Ma ei teagi, mis see joogamaailma magister ja doktor siis küll on, aga arvestades, et mul saab nüüd neli aastat õpinguaega täis, siis on seda ilmselt kõige paslikum võrrelda bakalaureusega.

Kuna juulis kutsun esimest korda Tallinnasse meie It’s Yoga õpetajad Soomest ja Hispaaniast (200 h õpetajate ja 300 h Rocketi joogakoolitusi juhendama), siis see on ka põhjus, miks ma tahan veel enne seda jõuda ka ise Mehhikos käia. Et tunda oma valmisolekut võõrustada oma koolis esimest korda joogakoolitust. 

Väga joogane jutt sai seekord, aga kui keegi tahab suvel saada aru, mis see joogaharidus täpselt on, siis kirjuta mulle julgelt. Ma võin joogast tunde vestelda.

PS! Siin on pildid minu esimeselt joogakoolituselt ja eelmisest aastast.