LOITS AITAB: Sõna jõusse uskumise soov on endiselt olemas, kinnitab folklorist Reet Hiiemäe, lisades, et tõenäoliselt ei kao see ka järgmistel aastakümnetel, isegi mitte aastasadadel kuhugi.Foto: Vida Press
Inimesed
1. veebruar 2019, 00:01

Maagiauurija Reet Hiiemäe selgitab, kust pärineb eestlaste maagialembus

MAAGIAUURIJA: „Soov sõna jõudu uskuda on meis endiselt olemas.“ (26)

Kui vanasti pani neiu mehe südame võitmiseks leiva sisse oma häbemekarvu ja menstruatsiooniverd, siis tänapäeval piisab roosa kvartsi kaelariputamisest. Meetodid on muutunud, kuid asja olemus on jäänud samaks – maagia on endiselt eestlase maailmapildi osa. „See ei ole kuhugi kadunud ja jätkab eksisteerimist ka tulevastel sajanditel, ükskõik kui ratsionaalseks me ei muutu,“ on maagiauurija, folklorist Reet Hiiemäe, kindel.

Kui vanasti pani neiu mehe südame võitmiseks leiva sisse oma häbemekarvu ja menstruatsiooniverd, siis tänapäeval piisab roosa kvartsi kaelariputamisest. Meetodid on muutunud, kuid asja olemus on jäänud samaks – maagia on endiselt eestlase maailmapildi osa. „See ei ole kuhugi kadunud ja jätkab eksisteerimist ka tulevastel sajanditel, ükskõik kui ratsionaalseks me ei muutu,“ on maagiauurija, folklorist Reet Hiiemäe, kindel.

„Maagia on aktuaalne ja meelierutav ka praegu, kuna vajadus oma elu ja tervist kaitsta, haigusi ravida või lihtsalt eksistentsiaalseid vastuseid saada on endiselt olemas,“ kinnitab Hiiemäe. Jaanuari algul rääkis Hiiemäe KUMUs näituse „Vabad hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ raames maagiapärimusest tänapäeval ning minevikus.

Edasi lugemiseks: