* Sage üksiolek
Koer või kass võib kogeda kurvameelsust ja sellest tulenevat stressi, kui temaga sageli aega veetnud inimene hakkab üha pikemat aega temast eemal viibima. Nii võib loomakest näiteks väga kurvastada lapsehoolduspuhkusel olnud perenaise tööleminek ja pikkadeks päevadeks üksi koju jäämine. Samuti võib ärevuse esile kutsuda peremehe pikem reis – ehkki samal ajal on teised inimesed looma jaoks olemas, igatseb loom ikkagi just oma inimest.
* Kontrolli puudumine oma elukeskkonna üle
Sageli võib juhtuda, et koduloom ei saa käituda nii, nagu ta tahaks. Koera territoorium võib olla liiga piiratud (ketis või puuris), kass peab arvestama pideva segamise ja ahistamisega. Näiteks. Ühes majapidamises elavad nii koer kui ka kass. Ent kass ei saa minna põrandat mööda oma söögikausini, sest kohe, kui ta põrandale astub, tõttab mänguhimuline kutsikas teda ahistama. Kui ta söögikausini muud kaudu ei pääsegi, tekitab see temas stressi.
Samuti võivad kassid stressi minna, kui nende elukeskkonnas puudub kõrgemal asetsev koht, kuhu nad saavad ronida. Kass lihtsalt peab saama oma territooriumi ülevalt poolt jälgida.
* Liigiomase käitumise piiramine
Kui loom ei saa oma verekutsele vastavalt käituda, on see talle paras piin. Nii võib stressi küüsi langeda kass, kes on harjunud jahti pidama ja puude otsas turnima, kuid peab ühel hetkel hakkama hoopis toas igavlema.
Sama lugu on koertega – kui loomi karjatama aretatud koer peab olema kuulekas seltsikoer ega saa vabalt ringi joosta, et oma kari kokku ajada, tunneb ta end ilmselgelt halvasti.
* Elurütmi järsk muutus
Inimeste elus tuleb ette suuri muutusi ja loomadel on sellega raske kohaneda. Näiteks kui seni maal suurt vaba liikumisega territooriumi omanud koer peab ühtäkki kolima väikesesse linnakorterisse, võib see looma jaoks väga stressitekitav olukord olla.
Stressi tekitab sageli ka olukord, mil varem õue ja toa vahet sõelunud hiirepüüdja peab edaspidi elama ainult toas.
* Ala- ja ülesotsialiseerumine
Alasotsialiseerumisega puutuvad kokku need loomad, kes ei saa maast madalast kogeda elukeskkonda ja olukordi, mis neid tegelikult ees ootab. Näiteks pesakonna juurest liiga vara ära võetud kass või koer ei õpi sallima oma liigikaaslasi ja käitub edasises elus nende suhtes ründavalt. Ülesotsialiseeritud loom on aga, vastupidi, saanud lapsepõlves liiga palju erinevaid kogemusi ega suuda hiljem aru saada, kuidas erinevates olukordades käituda. Lõpuks jõuab loom selleni, et kardab või pelgab kõike, mis tema ümber toimub.
* Valu, haigus ja ebamugavustunne
Kõik need kolm tundmust viivad looma kohe kindlasti stressi. Kui koeral ikka hammas valutab ja peremees sellest aru ei saa, on ta lõpuks kuri ja tõrges kogu teda ümbritseva maailma peale. Kui kass on saanud teiselt kassilt peksa ja lakub oma haavu, et tohi teda liigselt torkima minna, vaid tuleks teda eemalt jälgida ja sekkuda alles siis, kui olukord võib võtta looma tervisele ohtliku pöörde.
* Rutiinipuudus
Loomad vajavad teatavat rutiini. Selle puudumine viib nad sageli endast välja ja tekitab ebakindlust. Loomal on lihtsam inimesega koos elada, kui ta teab, et igaks asjaks on oma aeg. Koer ei küsigi rohkem süüa, kui ta on harjunud, et tema söögiaeg on kord päevas õhtuti. Samuti ei tammu ta kärsitult päev läbi ukse juures, kui teab, et peremehe koju tulles ootab teda alati jalutuskäik ja kepiloopimismäng. Kass aga võib veeta öö rahulikult oma jahikirge rahuldades õues, teades, et kohe kui tema majast hakkab liikumist kostma, lastakse ta pehmesse pessa puhkama.
* Võime kuulda, näha ja haista inimestest erinevalt
Loomad kuulevad, näevad ja haistavad teisiti kui inimesed. Näiteks ei erista inimese kõrv ultraheli häält, kuid loom kuuleb seda. Tasuks teada, et kui koera koduaeda on pandud ultrahelil töötav mutilõks, mida inimene ei kuule, on see koera kõrvadele lakkamatu müra. Kindlasti on see looma jaoks väga häiriv.
Kui inimest ei häiri linnas kolisevad trammid, sireenid ja toas undav õhksoojuspump, siis loomale võivad need helid sageli hirmu nahka ajada. Isegi lõhn, mida inimene enda juures ei tunnegi, võib loomale olla sedavõrd häiriv, et ta hoiab inimesega teatavat vahemaad.
* Emotsionaalne segadus
Loom võib sageli sattuda ka emotsionaalsesse segadusse, sest ta tahab midagi teha, kuid ei julge. Näiteks tahab koer tulijale saba liputades ja sõbralikkust väljendades vastu joosta, sest nii on ta alati teinud, aga üks sisseastuja lõi teda kord kepiga. Ja nüüd on koer segaduses ega tea, mida teha.
Kassi jaoks võib stressi tekitada näiteks olukord, kui ta on harjunud peres tähelepanu keskpunktis olema ja alati diivanil oma lemmikkohal pikutanud, kuid järsku ilmub peresse beebi, kes hõivab selle koha diivanil perenaise kõrval.
* Valed signaalid inimese poolt
Inimesed võivad oma liigutustega loomi endast välja viia. Koerad arvavad enamasti, et kui inimesed kätega vehivad, siis nad ründavad neid ja võivad asuda end kaitsma. Kassid nühivad tavaliselt oma põske vastu inimest, väljendades sellega oma kiindumust ja rahulolu. Nad ei taha üldsegi mitte pai saada, nagu inimesed ekslikult arvavad. Muide – enamik kasse ei salligi paitamist, see teeb neile suisa haiget.
Kommentaarid (0)