EESTIS ON SAGENENUD VIHAKÕNE: Kethi Uibomägi hoidis „Radaris“ pisaraid tagasi, Kristel Aaslaid muretseb sõimajate laste pärast (97)

"Radar" seadis Facebooki üles varikonto, mille kaudu saadi ka mitme suletud grupi liikmeks. Jäi silma, et peamiselt jagati portaalide Objektiiv, Uued Uudised ja Sputniknews.ee artikleid, mille kommentaarivoos negatiivne kontekst võimendub. Ohtralt jagatakse vabariigi presidenti ja valitsuspartei liikmeid halvustavaid ja alandavaid fotokollaaže. Kõige enam leidis "Radar" taolist materjali sotsiaaldemokraatide kohta. Grupis "Jälestan sotsliberaale" jagatakse näiteks videot, kus keegi urineerib sotsiaaldemokraatide valimisreklaami peale.

Facebookis avanev pilt kõneleb aga laiemast ja murettekitavast trendist.

"Pea igapäevaselt saame inimestelt teateid, et on midagi kirjutatud Facebooki, kommentaariumisse või öeldakse lihtsalt midagi halba. Kui räägime ähvardamistest, siis see on kasvanud pea 70 protsenti. Kui räägime kehalisest väärkohtlemisest, kus on ka füüsiliselt inimese vastu käsi tõstetud, siis siin räägime 40-protsendilisest tõusust," sõnas Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre. "Inimeste väljendusoskus ei ole ainult tavapärased laused enam. Üritatakse lausetesse panna selliseid sõnu, mis solvaks ja tekitaks inimeses tunde, et teda peab kuulama. Ja sellega minnakse üle piiri. Täna väga paljudel kordadel juba," seletas Tambre.

Mis kütab enim kirgi?

Mis on aga need teemad, mis inimesi kõige rohkem üles kütavad? Õhtuleht on ainsa meediaväljaandena kommentaariumide modereerimiseks appi võtnud tekstiroboti, mis aitab seal toimuvat analüüsida.

"Meil on koostöös Tartu Ülikooli teadlastega ehitatud robot, mis kõik kommentaarid ära hindab ja saadab kas modereerimisele, lubab läbi või ei luba üldse läbi," selgitas Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov.

Texta tekstirobot aitab analüüsida, mis teemadel ja millise tonaalsusega inimesed kommentaariumides kaasa räägivad. Viimase kuue kuu jooksul on kõige enam kasutatud sõnad kommentaariumites "EKRE", "Tarand" ja "sots".

Võrdluseks - sõnad "nublu" ja "Danske" leiab alles teise kümne lõpust. Selle järgi võib öelda, et EKRE ja sotside vastasus on see, mis inimesi üles kütab.

"Ühel hetkel see pahameel ja pettumus kasvab ja kasvab ning sul on seda süüdlast vaja. Need universaalsüüdlased on alati olemas, üldnimetus on poliitikud," seletas riigiteadlane Agu Uudelepp, miks just need teemad Eesti inimesi kõige enam kõnetavad.

Sõimu jagub kõigile

Viha ja solvangud ei lange vaid pagulaste, poliitikute ja homoseksuaalide kaela. Rõvedustega loobitakse kõiki, kes vähegi avalikkuse tähelepanu all on. Sõim läheb hinge ka täisjõus meestele ja artistidele, kes on laval olnud aastakümneid.

"Sa lõpetad ära ülekande, võtad lahti arvuti ja vaatad, et sa oledki täiesti suvaline vend, tõmba üldse minema ja miks sa seda asja üldse teed. Sellist asja kohtab järjest enam. Neid unetuid öid on olnud selle pärast, et inimeste kriitika ei ole kriitika, vaid suvaline lahmimine," tunnistas ETV spordiajakirjanik Alvar Tiisler.

"Mis ma teen sellega, et ma olen loll, kole lehm? Mis kriitika see selline on, millega ma saaks midagi päriselt teha?" imestas meelelahutaja Kristel Aaslaid.

"Pidevalt käivad need kommentaarid, et miks sa ikkagi tisse endale ei pane... Kuidas sa julged olla artist, kui sul ei ole keha proportsioonis, et sul ei ole neid silikoone pandud?" rääkis laulja Kethi Uibomägi, kes tunnistas läbi pisarate, et säärased kommentaarid on mõjunud ka tema enesehinnangule.

"Esimesed korrad ma ikka hakkasin nutma. Eriti, kui see puudutas perekonda, kui keegi hakkas halvustama mu vanemaid või ütles, et ma olen sohilaps. See tegi mulle eriti haiget," meenutas elustiiliblogija Merilin Taimre.

"Ma olin päev varem lugenud mingeid kommentaare, kui halb, nõme, kole ja saamatu ma olen ja küsimusi küsida ei oska. Mul tuli paanikaolukord kaamera ees, mul ei tulnud sõnad suust välja ja käed hakkasid värisema. See jääb ikka väga kauaks istuma kuklasse. Inimesed ei saa sellest aru, kui seda ei kirjutata nende enda kohta," nentis TV3 uudisteankur Keili Sükijainen.

"Mulle läksid need kommentaarid nii hinge, kui tuleb pidevalt kriitikat, et Helen ei oska üldse laulda, ta on kohutav artist, inimene, ja näeb veel kole välja ka. Ma arvan, et see oli üks põhjuseid, miks ma langesin nii sügavale depressiooni," tunnistas laulja Helen Adamson.

"Mingi vanem meesterahvas ütles mulle, et mine tagasi Aafrikasse, kust sa tulid, sest mina sind siia ei taha ja meil ei ole vaja neid pagulasi siia Eestisse. Ja et sa oled rõve neeger. Selliseid asju on paar korda olnud juba ja jumala eest, see teeb haiget," tunnistas lauljatar Sissi Nylia Benita.

Täiskasvanute käitumine peegeldub otse ka lastele.

"Kui täiskasvanud kirjutavad selliseid kommentaare internetti, siis millised need lapsed tulevad?" mõtiskles Kristel Aaslaid. "Mis viha sealt tuleb? Selle koha pealt on see palju ohtlikum."

"Siis ma hakkasin sõnumeid saama kümneaastastelt ja üheksa-aastastelt ja veel noorematelt, kes kirjutasid mulle Instagrami õudseid asju nagu: "Ma vihkan sind, sa oled rõve inimene!" ja "Su nahatoon on kakavärv ega sobi siia Eestisse." Siis mul tekkisid suured küsimärgid, sest kust tuleb pisikestel tüdrukutel see viha?" küsis Sissi Nylia Benita.