Foto: Arhiiv
Blogid
18. jaanuar 2019, 00:03

Kuidas Pätsile Kadriorgu krunt kingiti

Oli reede õhtu, 18. jaanuar 1935, kui Tallinna volikogu kogunes pidulikule erakorralisele istungile Estonia kontserdisaali. Kohal olid ka 1905. aasta volikogu 24 elusolevat liiget. Sel aastal läks linnaomavalitsus eestlaste kätte ja esimene istung peeti just 18. jaanuaril 30 aasta eest. Aukülalisteks olid järjest võimu koguv riigivanem Konstantin Päts, kindral Johan Laidoner ja valitsuse liikmed.

Kõnedes märgiti muu hulgas, et suurlinna ilmet võttev Tallinn vajab hädasti uut raekoda, mis maksaks 1,2 miljonit krooni. Volikogu andis loa eeltööde alustamiseks.

Kuid peamine oli linnapea kindral Jaan Sootsi sõnavõtt. Ta tegi ettepaneku valida riigivanem Päts Tallinna aukodanikuks ja annetada talle autasuks 1197,8 ruutmeetri suurune ehituskrunt. See oli varakult välja mõõdetud ning asus Kadriorus Koidula ja Weizenbergi tänavate vahel. Linnaplaanis oli küll sinna ette nähtud haljasvöönd. „Ettepanek võeti vastu tormiliste kiiduavaldustega,“ kirjutasid ajalehed, nagu oli ette näinud väljaannetel teraselt silma peal hoidev valitsuse informatsiooni ja propaganda talitus (mille nimi sama aasta sügisel käepärasemaks riikliku propaganda talituseks muudeti).

Elumaja Päts siiski Kadriorgu ei ehitanud, vaid jäi truuks oma Kloostrimetsa talule.