Kare Kauks: need teemad, millest me laulame, on läbi aegade ja põlvkondade inimestele olulised olnud (6)

Kare Kauks ütleb, et tema viimased suuremad esinemised Mahavokiga olid umbes 7-8 aastat tagasi. Olulisemateks esinemisteks peab ta sellest perioodist Tartu Levimuusika juubelikontserti, soolokontserti Nokia Kontserdimajas, ülesastumisi ansambliga HU? Rock Cafes ja Padise kloostris jm. “Minu põhitegevus ansambli koosseisus jäi aastatesse 1986-89. Pärast seda oleme kahel perioodil (2001. ja 2008. aastal) uuesti koos lavale tulnud, taaselustanud uute seadetega vana repertuaari ja mõlemal korral on lisandunud ka uusi lugusid,” räägib lauljatar.

Üks lõbusamaid esinemisi tuleb Kauksile meelde paari aasta tagusest suvest. “Oli Mahavoki 35 aasta juubelikontsert Käsmus. Läksin bändikaaslasi kuulama/õnnitlema ja asi päädis sellega, et koos teiste artistidega moodustasime kontserdi lõpus Mägede Häälest ühisnumbri - oli väga meeleolukas!”

Milline on Mahavoki panus Eesti muusikasse bändiliikmete endi sõnul? Kauks leiab, et selle taga on mitme olulise asja koosmõju. “Kindlasti omanäoline muusikakeel, meloodiad mis jäävad meelde, heade autorite tekstid ja põnevad arranžeeringud. Oluline on see, et oleme alati püüdnud teksti läbi tunnetada. Mida sa laulad, seda sa ka mõtled, ning et see kõik jõuaks ka publikuni. Need teemad, millest me laulame, on läbi aegade ja põlvkondade inimestele olulised olnud. Meile on öeldud, et ka instrumentaalid mõjuvad nii, et nad suudavad puudutada kuulajate hingesoppe,” kirjeldab Kauks.

Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis pop-jazzlaulu osakonnas õpetajana töötanud Kauks hindab Eesti muusika ja muusikute taset tänasel päeval üldiselt heaks. “Lauljate tase on aasta aastalt paremaks läinud - lavale on tulnud väga palju uusi andekaid inimesi. Üha rohkem tuleb juurde põnevaid omanäolisi bände, kes kirjutavad ise originaalmuusikat. Mis puudutab pillimehi, siis arvan, et praegu on ka nende tase üle aegade kõrge. Ma soovitaksin neil julgeda rohkem esile tulla isikupäraste soolodega, mitte jääda ainult taustaks saatebändina.”

Siisk on miskit, mis Kauksi hinnangul võiks veel paremaks muutuda. “Sooviksin ka popmuusika tekstides näha mitmekesisemaid teemasid ja mitte liiga trahvaretset sõnakasutust. Ehk siinkohal saaks koostööd teha noorte luuletajatega, kes ka kindlasti oma tööle väljundeid otsivad,” pakub ta ühe ideena.

Panus Eesti Muusikasse on auhind, mille saaja otsustavad Eesti Fonogrammitootjate Ühingu liikmed. Auhind antakse märkimisväärse panuse eest Eesti muusika arendamisse ja edendamisse.

Panus Eesti Muusikasse auhinda on välja antud alates 1999. aastast ning siiani on selle saanud Uno Loop, Valter Ojakäär, Vello Orumets, Rein Rannap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Marju Kuut, Olav Ehala, Ivo Linna, Riho Sibul, Erkki-Sven Tüür, Singer Vinger, Kukerpillid, Anne Erm, Anne Veski, Jaak Joala, Justament, Villu Tamme ja 2 Quick Start.