JAHEDUST ON TARVIS: Birgiti ja Raini sõnul on kasemahlas rohkem väge seetõttu, et nemad toorainet ei külmuta. Nende kasemahla konteinerid ja pudeldatud kraam seisab jahedas ja pimedas, sest nii püsivad joogis head bakterid.Foto: Aldo Luud
Inimesed
14. juuli 2019, 18:01

KÜLAS EESTI TALUDES | Noor talupere turustas möödunud talvega 20 tonni kasemahla

 Ühel kevadel otsustasid Rain ja Birgit koduväraval kasvava kahe suure kase mahla üle talve säilitada ning kuivanud õuntega maitsestada. Mahl mekkis väga hästi. Nüüd pakub tragi paar kasemahla ka teistele.

 Ühel kevadel otsustasid Rain ja Birgit koduväraval kasvava kahe suure kase mahla üle talve säilitada ning kuivanud õuntega maitsestada. Mahl mekkis väga hästi. Nüüd pakub tragi paar kasemahla ka teistele.

See otsus on end igati õigustanud – möödunud sügisel noppisid kaubamärgi Birch Lagoon all müüdavad erinevate maitsetega kasemahlad mitmetel kodumaistel konkurssidel parimate mahetoodete auhindu. Ainsa Eesti kasemahlatootjana võivad just Rain Komlev (47) ja Birgit Lõhmus (33) oma kätetööle kleepida ehtsa talutoidu sildi.

Praegu on kasemahla tootmine varem metsa ülestöötlemisega tegelenud Raini ja taasrahastuskeskust juhtinud Birgiti põhitegevusala. Paar tunnistab, et algus ei olnud lihtne ja nõudis tõsist kannatust. Nad seadsid kasemahla tootmiseks sobivad ruumid talukompleksis asuvasse vanasse kuuri ja alustasid suuremas koguses kasemahla kogumist ning sellega katsetamist 2015. aastal. Kaks aastat hiljem jõuti esimese tooteni Kasemünt, mida ka laiemale avalikkusele pakkuda julgeti.

Edasi lugemiseks: