LUGEJA KÜSIB | „Kui soovin korteri pärast surma lapselapsele jätta, kas peaksin selle kinkima või pärandama?“ (5)

Pärimisleping

Pärimisleping on pärandaja ja teise inimese kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise inimese pärijaks. Arvestada aga tuleb, et pärimislepingut saab muuta ainult mõlema poole nõusolekul. Testamenti saab seevastu pärandaja alati ise muuta.

Testament

Testamendi tegemisel tuleb alati arvestada elulist ja perekondlikku olukorda laiemalt. Silmas tuleb pidada seda, et pärimisseadus lubab ka siis, kui testamendi järgi peaks korteri saama lapselaps, nõuda teistel perekonnaliikmetel teatud juhtudel sundosa sellest pärandist.

Sundosa nõudmise õigus tähendab seda, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga jätnud seaduse järgi pärima õigustatud perekonnaliikme testamendist välja, siis sellel perekonnaliikmel võib olla teatud tingimustel õigus nõuda ikkagi osa pärandatud varast. See tähendab, et igal konkreetsel juhul tuleb enne kaardistada ära perekondlik olukord ja eluline pilt. Emadel ja vanaemadel on seda lihtsam teha, isadel ja vanaisadel võib reaalses elus vahel üllatusi ette tulla – näiteks ilmneb, et kuskil võivad olla veel mõned seniteadmata pärijad ...

Testament võib olla notariaalne, mis sõlmitakse notari juures või kodune. Kodune testament on tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud või omakäeliselt kirjutatud testament. Arvestama peab, et päris elus tekitavad testamendid, mis ei ole notariaalsed, sageli vaidluseid. Näiteks selle üle, kas ikka on järgitud korrektselt seaduses toodud nõudeid või kas üldse on testamendi koostanud õige inimene. Samuti kaotab kodune testament ajaga kehtivuse. Selle kehtivus lõppeb, kui tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testamendi tegija sel ajal veel elab. Nii et koduse testamendi tegemisel tuleks kindlasti enne tutvuda pärimisseadusega, sest kodusele testamendile kehtivad erinevad formaalsed nõuded, mis peaks olema täidetud, et testament kehtiks. Seega on alati mõistlik testament sõlmida notari juures – nii ei pea muretsema, kas formaalselt on asi korrektne. See välistab ka pärijate vahel tekkida võivad vaidlused.

Kinkeleping

Kinkelepingu sõlmimisel tuleb arvestada seda, et nii kui korter on ära kingitud, on see lapselapse oma ja tema võib sellega teha, mida tahab.

Päris elus on paraku lugusid, kus inimene kingib suurest armastusest ja usaldusest kõrges eas oma elukoha ära ...
ja siis tõstetakse pereliige piltlikult öeldes tänavale. Sellisel juhul tuleb juba ette võtta kohtutee, et kinkelepingust taganeda põhjusel, et lapselaps oli jämedalt tänamatu. Kohtus käimine on aga vaimselt ja rahaliselt kulukas. Sellised vaidlused võtavad tihti aastaid, aga vahepeal on samuti tarvis kuskil olla ja elada.

Keerulisemad olukorrad on sellised, kus vanavanem teeb lapselapsele kinke, aga ei tea, milline on lapselapse tegelik majanduslik olukord. Näiteks kui lapselapsel on võlad – olgu need tarbimislaenudest või isiklikult käenduste andmisest jms. Kui korter on lapselapsele kingitud, võivad need, kellele võlgu ollakse, kohtu ja kohtutäituri kaudu ka kingina saadud kinnistu võlgade katteks ära müüa. Kui kodu võlgade katteks müüakse, tuleb heatahtlikul kinkijal kodust välja kolida.

Kinkelepinguga seotud riske saab maandada. Asjaõigusseadus lubab anda korteri kinkijale eluaegse isikliku kasutusõiguse. See kokkulepe tuleb sõlmida notaris ja kanda ka kinnistusraamatusse. See kokkulepe tähendab, et kinkijat ei tohi tema eluajal korterist välja tõsta. Küll aga ei tähenda see automaatselt, et kui kinkijal tekib uus poiss- või tüdruksõber, siis ka neil sama õigus oleks.

Notar aitab leida õige variandi

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kui on kindel plaan korter lapselapsele üle anda, on selleks mitu varianti. Neid tuleb kaaluda selle järgi, milline on päris elu. Päris elu arvestamisel ei tohi aga kunagi eeldada, et teise inimese rahakott ja käigud on ette teada. Mõistlik on kindla plaani korral pöörduda notari poole, kes aitab erinevatest variantidest kõige õigema valida.