Üks ohu märk, mis nõuab viivitamatut arstiabi, on täpikeste ja kübemete äkiline ning rohke tekkimine nägemisväljas. Sellise muutumise korral võib olla tegu silma klaaskeha või võrkkesta irdumisega. «Võrkkesta irdumise puhul on inimesel ka tunne, nagu silmade ette oleks tõmmatud tume kardin, mis ei lähe eest ära. Silmaarstil on aega võrkkesta ühendamiseks vaid mõni tund, seega on sellega väga kiire. Kui inimene viivitamatut abi ei saa, võib ta jäädavalt pimedaks jääda. Kui aga silmade ees on juba mõnda aega üks kübe, mis ringi liigub, pole tegu hädaolukorraga ja kiiret arstiabi ei vajata,» selgitab Väljari.
Kohe tuleb arsti poole pöörduda ka siis, kui tekib järsk silmavalu, silm on punane, inimene on uimane ja oksendab. «Sel juhul võib tegu olla ägeda suletud nurgaga glaukoomiga. Kui inimene ruttu abi ei saa, võib ta kahjustada nägemisnärvi ja niisamuti jäädavalt nägemise kaotada,» hoiatab optometrist.
Mida karta, kui inimesel tekib üleöö topeltnägemine? «Sel võib olla mitu põhjust, üks võib olla insult. Tuleb kiiresti minna arsti vastuvõtule, mitte oodata hommikuni ja rahulikult magama minna.»
Viimane sümptom, mis nõuab arstide viivitamatut tähelepanu, on järsk laialivalguv nägemine ühes silmas. «Kui selline häda tekib üle 60aastastel, võib olla tekkinud võrkkesta, kus toimub kujutiste fookustamine, maakula auk. See võib põhjustada nägemiskaotust, seega tuleb kohe pöörduda silmaarsti poole, kes määrab ravi,» rõhutab asjatundja.
Varajane diagnoos säästab silmi
Teised nägemisteravuse aeglased muutused viivitamatut silmaarsti poole pöördumist ei nõua, kuid võimalikult varajast diagnoosimist siiski. Kui inimesel tekib hägune nägemine, kontrastitundlikkus on langenud, pimedas oleks nagu kiirtepärg ümber valgusallika ning inimene ei näe värve enam selgelt, võib olla põhjuseks algav katarakt ehk hallkae. See on aeglaselt kulgev haigus, mis ei pruugi inimest pikka aega segada. «See pole hädaolukord ja kui nägemisteravus pole veel langenud, ei ole vaja ka operatiivset ravi,» selgitab Väljari. Raviks on uus kunstlik lääts. Operatsiooniga ei saa tema kinnitusel liiga kaua viivitada, sest tekib komplikatsioonide oht – näiteks rohekae. Sel juhul muutub tuhmunud lääts kõvemaks ja seda on raskem eemaldada.
Erilise hoolega peaksid muutusi nägemises jälgima diabeetikud. Varjude tekkimine nägemisväljas, silme ees olevad kübemed või laialivalguvad kujutised ja hägus nägemine võivad päeva jooksul vahelduda – need sümptomid võivad olla diabeetilise retinopaatia (võrkkestahaigestumus – toim.) sümptomid. Regulaarne silmade kontroll, eriti üle 60aastaste puhul, on diabeetikutele hädavajalik.
Väga sagedased silmadega seotud mured on ka kriipiv ja ärritav tunne, kipitus ning pisaravool. Enamasti on tegu kuivade silmadega, mis põhjustatud näiteks arvutitöö tegemisest või kuivast õhust. Nägemisteravust see otseselt ei ohusta, kuid on siiski tüütu ja ebameeldiv. «See on seotud nii pideva silmade pingutust nõudva arvutitöö kui ka vanusega, kuiva silma esineb rohkem eakamatel inimestel. Eriti levinud on see naiste seas pärast menopausi. Kuivade silmadega võib kasutada niisutavaid silmatilku, aga kui probleem on suurem, määrab ravi silmaarst – näiteks spetsiaalse salvi või tilgad,» ütleb Väljari.
Miks käia regulaarselt silmaarsti juures?
Regulaarne nägemiskontroll aitab vältida pöördumatut nägemise kaotust ja tuvastada varakult nägemist kahjustavad faktorid.
Kõik 40aastased ja vanemad inimesed peaksid silmaarsti või optometristi külastama vähemalt kord kahe aasta jooksul, nii on võimalik silmahaigusi varakult tuvastada.
Risk glaukoomi (rohekaesse – toim.) haigestuda suureneb pärast 45aastaseks saamist. Seega on soovitatav võimalusel lasta juba oma esimeste lugemisprillide soetamise käigus optometristi juures mõõta ka silmarõhku. See haigus kulgeb algfaasis sageli ilma sümptomiteta, kuid süvenedes võib kahjustada silmapõhja ja põhjustada nägemise kaotust. Glaukoom võib olla pärilik. Sellega kaasneb nägemisvälja kitsenemine, viimaks saab inimene näha vaid sirgjooneliselt enda ette.
Kui kaob tsentraalselt nägemine ja sellega kaasnevad kujutiste moonutused, on tegemist kollatähni ehk tsentraalse nägemisteravuse punkti kärbumisega. «Rahvasuus nimetatakse seda silmapõhjade lupjumiseks, millele varem efektiivset ravi polnud. Tänapäeval on palju uusi ravimeetodeid, mis võimaldavad nägemise kaotust peatada, ehkki küll mitte taastada,» märgib optometrist.
Silmapõhjade lupjumist on kahte liiki: kuiv ja märg vorm. Kuiva vormiga tõesti palju midagi teha ei saa, soovitatav on siiski süüa spetsiaalseid silmavitamiine, mida saab apteegist ilma retseptita. Märg vorm on halvema prognoosiga, sest nägemine võib äkki kehvemaks muutuda, aga viimastel aastatel on selgi puhul tekkinud ravivõimalusi, nii et õnneks ei ole asi päris lootusetu. Kaob küll lugemis- ja detailinägemine, aga enamasti säilib laiuti nägemine ja ruumis liikumise võime. Pimedaks inimene ei jää.
Kommentaarid (0)