Internetis tutvumise ja suhtlemise võimalused pluss kaugemad õpingute-töötamise kohad on loonud olukorra, kus paljude paaride reaalsus on kaugsuhe. Pereterapeut Kätlin Konstabel lahkab, kuidas selline suhe, kus kas pikemat või lühemat aega koos ei elata, töötada võiks.
Kaugsuhtel on omad võlud. Ideaalis on reaalsed kohtumised värsked ja põnevad, kumbki saab isiksusena areneda jne. Paljud kaugsuhte eripärad on aga pannud spetsialiste ütlema, et see eeldab mõlemalt poolelt topeltkoguses pühendumist, avatud suhtlemist ja teadlikkust, muidu kasvavad inimesed väga suure tõenäosusega ikkagi lahku.
On üks lihtne reegel, mida tuleks kaugsuhte puhul eriti silmas pidada: mõlemal peab olema tunne, et panustatakse võrdselt. Kuri on karjas siis, kui üks pool tajub, et teises linnas või riigis töötades on tema kuidagi «paha» (sest peab karjääri oluliseks) ja peab seega rohkem muul viisil suhte eest hoolitsema, vastutama või suhtlemist otsima. Hävitavad on ka ohvri ja pahalase rollide tekkimine. Tülid teemadel «Kes panustab rohkem?» ja «Kes ohverdab rohkem?» on suhtele hävitavad. Kui need küsimused ühe või teise poole peas tekivad, tuleks meelde tuletada, et suhtes ollakse vabatahtlikult ja et probleemi tekkides peaks püüdma seda lahendada, mitte kehva tunnet meeleheitlikult allasuruma.
Kommentaarid (0)