Miks me andestame – tihti ka neile, kes seda ei vääri?

Yale'i ja Oxfordi ülikooli, Londoni ülikooli kolledži ja Itaalias asuva uurimisinstituudi SISSA psühholoogid korraldasid katseid, kus üle 1500 osaleja jälgis kahte võõrast, kes seisid silmitsi moraalse dilemmaga: kas teha teisele inimesele elektrišokiga haiget ja saada vastutasuks raha või mitte?

Kui nn hea võõras enamasti keeldus raha nimel elektrišokki andmast, siis nn halb võõras kippus teisele valu põhjustamisest hoolimata oma rahavaru suurendama. Jälgijatelt uuriti, kui vooruslikuks nad võõraid peavad ning kui kindlad nad oma hinnangus on, vahendab Science Daily.

Heatahtlikust võõrast kujunes kiirelt püsiv positiivne mulje ning osalejad olid oma hinnangus väga kindlad. Samas olid nad oluliselt vähem kindlad, kas pahatahtlik võõras ikka on üdini halb. Nad võisid kiirelt meelt muuta, kui too aeg-ajalt helde valiku tegi. Jälgijate arvamus temast paranes – kuni järgmise jõhkrutsemiseni.

See kiire meelemuutus võib aidata mõista, miks inimesed hoiavad vahel kinni kaaslastest, kes neid kehvasti kohtlevad. „Inimene on loodud suhteid hoidma, isegi kui partner vahel halvasti käitub,“ kommenteerib Yale'i psühholoogiauurija Molly Crockett.

„Aju kujundab sotsiaalseid muljeid sellisel moel, mis võimaldab andestust,“ lausub Crockett. „Kuna inimesed käituvad vahel halvasti kogemata, peab meil olema võimalik neist tekkinud halba muljet muuta, kui see osutub ekslikuks. Muidu lõpetaksime suhteid teiste inimestega ennatlikult ja jääksime ilma paljudest hüvedest, mis sotsiaalsete sidemetega kaasnevad.“

Lood on halvad siis, kui üks pool kasutab vägivalda ja teine seda jätkuvalt eirab. „Oskus kujundada teiste inimeste olemusest tõene arusaam on ülimalt oluline tervislike suhete tekkeks ja püsimiseks,“ ütleb Oxfordi doktorant ja uurimuse põhiautor Jenifer Siegel. Uurides seda, kuidas kujuneb meie mulje teistest inimestest, saame tema sõnul paremini mõista ebatervete suhete tagamaid.