Mai-Agate Väljataga: „Me ei leia oma partnerit enne õiget aega!“
Armastatud teadmanaise Mai-Agate Väljataga (84) loo teemat tõstatades olin täiesti kindel, et tahan seda teha. Mingil põhjusel valdab mind kolm päeva enne kohtumist tohutu ebakindlus. Ka intervjuu päeval üritan toimetuses kolleege veenda, et ehk oleks keegi teine pädevam temaga vestlema. Pole siis ime, et Mai-Agate alustab meie vestlust lausega: «Kuule, sina vist küll täpselt ei teadnud, kuhu sa oma nina pistad?»
Kõik kolleegide muigel suuga saadud nipid, kuidas võimsa naise energiaga hakkama saada, on peast pühitud. No need, et aseta mõttes enda ette peegel või ümbritse end helesinise auraga. Oma koduuksel naeratav naine mõjub lihtsalt nii soojalt ja sõbralikult. Kohe kaob ka meie põlvkonnapikkune vanusevahe. Mai-Agate vitaalsus ja positiivsus on selleks liiga võluvad. «Kõige tähtsam on kuulata oma südamehäält ja selles mitte kahelda,» ütleb proua.
Kaaslase meeleheitlik otsimine ei vii kuhugi
Mai-Agate Väljataga varasem elu oli üdini asine. «Olin täpselt samasugune nagu sina,» ütleb ta korduvalt ja seletab, et me kõik peame siin elus õppima end muutma. Ta oli nõukogude ajal ametipostidel, mille kohta kasutab väljendit, et sai töö tõttu pähe nii alt- kui ka ülaltpoolt. 1970ndatel töötas naine Tallinnas Mere rajooni täitevkomitee üldosakonna juhatajana. Ta oli ka ehitusministeeriumi ametiühingu vabariikliku komitee liige. Tema töö oli kontrollida korterite jagamist, ehitusplatse, töötajate töötingimusi ja riietust. Kümme aastat ehk kuni 1992. aastani töötas Mai-Agate Vaida sovhoosi ametiühingu esimehena.
Ent siis aeg muutus ja tema teadlikkus koos sellega. 60aastasena läks ta õppima Kiievi alternatiivmeditsiini instituuti. «Õppisin arstide käe all idamassaaži kursustel,» seletab naine. Ta alustas Viru hotellis, sealt edasi tõusis mitme raamatu ja loengusarja kaudu Eesti üheks hinnatumaks esoteerikuks.
Mai-Agate pole kunagi elu ees hirmu tundnud. Tema sõnul on meie kartusel ja haigustel seos inimese eelmiste eludega. Et neid hädasid leevendada, pakub elu meile harutada sõlmpunkte. Tänapäeva inimesel on üheks enam sassis sõlmeks suhted, mille harutamiseks küsivad nad ka teadmanaiselt abi. Proua muigab, et tema meelest kulutavad inimesed sellele oma energiat täiesti asjatult. «Otsitakse kaaslast. Miks?» osatab ta. «Pole vaja otsida partnerit, sest me oleme selle otsustanud siis, kui maa peale tulime. On juba kokku lepitud, millal me kohtume, kaua koos oleme või mida üksteiselt õpime.»
Seega pole vaja üksikuna meelt heita, sest on võimalik, et see ongi sinu tee siin maailmas sel korral. Oluline on osata seda nautida. «See on sinu valik selles elus ja oma otsuseid pole vaja proovida ümber keerata,» selgitab Mai-Agate. «Loomulikult jääb meile alati vaba tahe ja valikud. Kogu mäng elus käibki ümber nende kahe printsiibi. Meil tasub mõelda, kui palju me tegelikult julgeme ja tahame seda tahet kasutada. See ongi elu üks mõtteid.»
Neid teadmisi on aga üsna raske omaks võtta maailmas, kus on teaduse ja tehnika võidukäik, elektroonilised suhtluskanalid ning uskmatus. «See ongi uskmatute Toomaste mass, kes arvavad, et nemad siin midagi otsustavad ja oma elu tänu tehnikale lihtsamaks teevad,» naerab Mai-Agate. Esoteeriku sõnul on veider, et inimesed ei taha uskuda kõrgemasse jõusse. «Meile on aegade algusest õpetatud ja sisestatud reeglid, et kui sa midagi saada tahad, pead selle nimel vaeva nägema. Tegelikkus on aga see, et me ei pea üldse rapsima. Niipea kui saame sellest aru, hakkab olukord muutuma.»
Teadmanaise sõnul tahab hing saada kõiki kogemusi ja nende hindamiseks pole meil õigusi, sest ei tea tausta. Pole olemas õiget ega valet valikut. Just seepärast käimegi siin maailmas tuhat korda, et kõiki eluaspekte läbi mängida ja oma eesmärk täita. «Häda on selles, et me sageli ei oska sellest eesmärgist aru saada. Aga kui usume, et oleme suure universumi loova printsiibi väike loov printsiip, muutub kõik.»
Tulekul uus inimrass
Mai-Agate on seda meelt, et laste saamist ei saa planeerida ja nad ei sünni siia ilma juhusest. «Iga laps korraldab oma eostamise ise. See kõik on meie endi teha.»
Kui maailma sünnib tänapäeva kriteeriumide mõttes teistmoodi laps, on proua kindel, et ühelgi emal või isal pole õigust arvata, et see on tema süü, sest seda ei otsusta siinne reaalsus. «Seda tehakse teises reaalsuses, seal, kus meil pole takistuseks füüsilist keha.» Kehas oleme me selgeltnägija sõnul kurdid, tummad ja pimedad, kehast väljas aga suuremad ja teadlikumad.
Praegu ei sünni Mai-Agate meelest mitte väga palju erivajadustega lapsi, vaid pigem uus rass inimesi. «Need on uued inimesed ja uus rass, kes pööravad paarikümne aasta pärast meie arusaamad ja praeguse maailma täiesti pea peale. Peame sellega hakkama saama, ees ootab vägagi põnev aeg.»
Nutiseadmete juurde tagasi minnes ütleb aga teadmanaine rahulikult, et kuna uued lapsed pole nii äkilised, siis ehk see ongi põhjus, miks nad mobiili rohkem vajavad. «Nad elavad sissepoole, kõrgemad jõud juhivad neid.»
Naine loodab väga, et nüüdisaegse tehnika energia lapsi ei muuda. «Tehnikas kasutatakse sümboolikat, mis loovad seose nende sisemise ja madala võnkesagedusega olenditega, kes on meist madalama arengutasemega. Nad vajavad inimesi, kes ei mõtle, vaid elavad tunnetega ja loovad negatiivset,» selgitab Mai-Agate. «Lapse aju areneb pidevalt ja kui ta saab juba väikesena kätte tehnilise riistapuu, on tema aju kogu aeg tehnilises võnkumises. Ta ei kontakteeru loodusega. Tehniline võnkumine aga pole kahjuks tark. Loodus on tark ja sealne võnkumine on see, mida me tegelikult järgima peame.»
Nüüdisaegne meditsiin on muutunud nii võimsaks, et väga palju puudega lapsi ei sünnigi.
See, et meil on võimalus hoida ära haige lapse sünd, võib aeg-ajalt olla vale, sest seeläbi ei lase me Mai-Agate arvates hingel tervikuks saada. Puue võib olla inimestele eelmistest eludest kaasa antud kogemused. «Kui me oleme kahjustanud teisi, kas vaimselt või füüsiliselt, peame selle siin elus ise uuesti läbi elama.»
Aborti ei pea naine aga ei surmaotsuseks ega halvaks teoks. «Tegelikult on raseduse katkestamise otsus siiski hinge enda otsus. Me ei pea tundma, et oleme kellegi tapnud. Elu on nii tehtud, et kui keegi peab sündima, siis ta sünnib. Selle kaudu, et keegi teeb abordi, elab ta läbi oma karma,» seletab teadmanaine rahulikult. «Juhuseid pole olemas. Hing õpib koos oma vanematega. Kui me eelmises elus oma lastest ei hoolinud, siis saame selles elus haige lapse, keda peame hooldama, ikka selleks, et õppida.»
Lapsi kasvata armastusega
Enda kohta ütleb Mai-Agate, et tema näiteks teadis juba noorena, et elab selles elus üksinda. Lapsi ta oma elus näha ei soovinud. Ühel hetkel aga, kui ta oli juba 41 aastat vana, hakkas tunduma, et laps võiks siiski olla. «Poega otsustasin kasvatada üksinda, sest mul oli põhimõte saada laps, aga mitte abielluda.» Miks mitte abielluda? Eks ikka sellepärast, et mitte kellegi ahistamist kannatada. Mai-Agate on öelnud, et kui ta kellegagi koos elab, peab temaga arvestama. «See polnud lihtsalt minu elu ülesanne.»
Lapsi tuleb kasvatada aga armastuse põhimõttel ja seda meetodit jagas ta ka oma pojale. «Minu sisetunne ütles, et last tuleb hoida ja temaga tegeleda,» seletab ta. Süles olles viibib väike laps armastuse väljas ja õpib tundma sellega kaasnevaid omadusi, tal on seal väga hea. Sellega harjudes on edaspidi kõik talle loomulik ja ta ei muutu julmaks. «Keda pole lapsena armastatud, see ei tea ka suurena, mis armastus on. Selline laps peabki ülekohut ja vägivalda loomulikuks. Lapsepõlv teeb lapsest kas armastava või vägivaldse tegelase,» nendib Mai-Agate.
Mida aga arvata tänapäeva poolikutest peredest ja isadeta lastest? Pooliku perekonna kohta tuleb naise meelest lastele selgitada, kui nad seda küsivad. «Haliseda, et isa ei ole, pole aga kellelgi õigust.» Poolikutest peredest tulnud lapsed on tema meelest palju enesekindlamad. «Minu elu üksikemana oli kerge, sest olin selle otsuse ise vastu võtnud,» selgitab esoteerik. «Sa oled alati see, kes sa otsustad olla, kuigi kipume otsustamise väga sageli teiste kaela ajama.»
Tervis sõltub tunnetest
Meie vestluse käigus tuleb päevakorrale ka naiste tervis, mis Mai-Agate sõnul on üsna habras ja vajab lahtirääkimist. «Muretsetakse liiga palju. Muretsemine on südame negatiivne energia, see viib infarktini. Kui me nii jätkame, surevad pooled meist varsti infarkti. Seda negatiivsust pole vaja aga enda sisse luua,» ütleb ta.
Paraku ei usu inimesed tunnete ja tervise seosesse, mis on universumi seadus. «Naistel on praegu väga palju emakakasvajaid ja rinnavähki,» ütleb ta. «Inimesed on tasakaalust väljas. Palju proovitakse elada tunnete toel ja oma suhtemaailma korrastada. Kui inimesed ei usu, et nad on vaimolendid ja et nad ise on loova printsiibi väike osa, tapavad nad ennast ära.»
Rinnavähk on Mai-Agate sõnul seotud armastusega. «Kui vähk on vasakus rinnas, siis mind ei armastata piisavalt,» seletab ta. «Kui paremas rinnas, siis minu armastatu ei armasta mind ja ma otsustan, et mina teda ka ei armasta. Kuid asi on selles, et meil kellelgi pole õigust enda südant lukku panna. See tapab,» toonitab ravitseja.
«Kui elu teeb keerulise käigu, keegi jätab sinu pärast kellegi või vastupidi, keeldub sinu pärast teist jätmast, ei tohi oma südant lukku panna. Sa pead lubama südamel armastada ka seda, kes pole sinu oma. Ta ei kuulu sulle, aga armastada võid sa teda kogu südamest.» Sellistel hetkedel keelavad naised Mai-Agate sõnul endale armastuse ja saavadki endale haiguse.
Kommentaarid (0)