LAVAL: Imre (vasakult), Merca ja suitsusaunaahi. „Tare on ehitatud 1886. aastal. Sann on natuke uuem,“ räägib Merca. „See on tüüpiline kohalik savusann. Selle vahega, et tegelikult setodel sannal eesruumi ei olnudki. Riided pandi puuriidale. Talvel peksti siis kasukas pärast kaikaga pehmeks.“Foto: Aldo Luud
Inimesed
30. detsember 2018, 18:41

Merca kütab sauna: „Kui sann pannakse kütte, lähevad kalad lavale. Kui inimene läheb sanna, võetakse kalad välja.“ (15)

„Kus pühade ajal on naistel see püha hetk?“ paneb Merca sellise hooga käed puusa, et tare tundub pisut väiksemaks kahanevat. „„Pühad“ – see on käsk naistele: „Pühi! Ja pese nõusid!“ Ei mingit lõbu ega lusti. Hea küll, siis on pühad, kui lähed sanna, küll tropid saavad ise ka kapsad potist kätte.“

„Kus pühade ajal on naistel see püha hetk?“ paneb Merca sellise hooga käed puusa, et tare tundub pisut väiksemaks kahanevat. „Pühad“ – see on käsk naistele: „Pühi! Ja pese nõusid!“ Ei mingit lõbu ega lusti. Hea küll, siis on pühad, kui lähed sanna, küll tropid saavad ise ka kapsad potist kätte.“

Merca ehk Merle Jääger – luuletaja, näitleja, punkar ja seto – on teinud jõulu ajal sülti ja kooki ja hiiglasliku pajatäie hapukapsast, mille sisse on kukkunud lisaks muule heale ka kaneeli ja ingverit. Enne jõule tegi veel terve posu jõululuuletusi.

Merca, tareski vildid jalas, deklameerib:

„Armastan ma jõulutaati

juba pilkakesest saati.

Minu ära võlus tema

oma valge habemega.“

Et ei jääks kahtlust, märgib Merca: „See on selline kergelt erootiline luuletus.“

Kohe algab Setomaal Küllätüvä külas Kõlgusõaro talus – selle aadressi väljahääldamine on hea harjutus diktsiooni parandamiseks või joobe kontrollimiseks – saunategu. Õigemini suitsusauna ehk kohalikus keeles savusanna, see on see korstnata saun.

Edasi lugemiseks: