Toomas KirssFoto: Robin Roots
Tele
19. detsember 2018, 10:13

Toomas Kirss: vaatajate rõõmuks ütlen, et „Pilvede all“ veel ei lõpeta (24)

„Kui meil oli 250. osa, siis endalegi üllatuseks avastasime, et oleme sarja teinud kaheksa aastat. Kui inimene kirjutab, et hakkas seda vaatama kui oli kümneaastane ja on nüüd 18aastane, siis tekib küll tunne, et on juba vist päris kaua tehtud, et peaks vist lõpetama“ muigas sarja „Pilvede all“ produtsent Toomas Kirss saates „Hommik!“.

„Vaatajate rõõmuks pean ma ütlema, et seekord me veel ei lõpeta. Pilved lähevad edasi samas kanalis ja samal kellaajal,“ kinnitas Kirss. „Oleme õudselt tänulikud oma vaatajatele, et nad on meile kaheksa aastat truud olnud. See on ikka meeletult pikk aeg.“

Üheks edu võtmeks peab Kirss seda, et vaatajaid on neil igas vanuses. „Kui me tegime „Kelgukoeri“, kirjutasime sisse, et Post jättis suitsetamise maha, sest lasteaialapsed hakkasid mingite kõrtega mängima, et Post käib ringi ja tal on kõrs suus,“ meenutas ta, kuidas tuleb sarja tehes teha muutusi ka vastavalt vaatajatele. „Kui politsei läks lasteaeda oma Lõvi Lõrriga, küsiti, kus Post ja Kõsta on. Kui sa juba teatud populaarsuse saavutad, pead hakkama nende asjade eest ka vastutama.“

Kirss meenutas ka paari olukorda, kus „Pilvede all“ sari on justkui päriseluks muutunud. „Meil oli stseen, kus Sirje tuli bussiga Tallinna, talle tuldi vastu ja öeldi: „Anna andeks, ma jäin hiljaks, ühistransport on nagu on ja bussid hilinesid.“ Järgmisel päeval sain ma kirja Tallinna transpordiameti juhtimisspetsialistilt, kes kirjutas, et kas me saaksime öelda bussi numbri, siis nad saaksid karistada seda bussijuhti, kes hiljaks jäi,“ naeris Kirss. „See näitab, kuidas reaalsus ja sari hakkavad ühel hetkel oma elu käima. Kord tuli Inga Lungele Tartu kaubamajas vastu kolmekümnendates naine lapsega, kenasti riides. Tal oli mure, et sel ajal kui kanalis jooksevad reklaamid, siis rahvas ei näe, mis toimub sarjas „Pilvede all“ ja ta küsis, kas Inga saaks öelda, millest ta ilma jäi.“

Kirss tõdes, et sarja tehes ei saa mõelda nii, et vahet pole, mis sarjas toimub, inimesed vaatavad nagunii. „Sarjades, mis on ära õpetatud, ongi olnud see mõte, et vahet pole, inimesed nagunii vaatavad. Ei vaata! Inimene pole rumal, ta saab aru, kui talle hakatakse midagi pähe määrima või räägitakse poliitikast, mida on nagunii igal pool. Kui sa räägid inimsuhetest ja sellest, mis inimestele korda läheb, siis su sarja vaadatakse.“