Eraldi magamistoad – kas kooselu kindel surm või hoopis päästja?

Mai üritas magada kõrvatroppidega, kuid see oli ebamugav. Magamatus tekitas masenduse, mis üha süvenes. „Õnneks avaldas mu mehe ülemus ühel ühisel saunaõhtul talle saladuse, et norskab ka ise ja käis naise nõudmisel uneuuringutel, sai mingi masina ning tänu sellele proua enam ei nurise. Minu mees läks siis ka ja tal diagnoositi uneapnoe. Ta sai haigekassa toetusel raviaparaadi ja magab nüüd sellega nagu kassipoeg, nurrub ainult,“ ütleb Mai hellalt.

See lugu sai õnneliku lõpu, kuid partneriga sängi jagades võivad peale norskamise häirida ka tema unetus, rahutute jalgade sündroom või pidev öine vetsuskäimine. Kas omaette voodid on tõesti miski, mida kooselus iga hinna eest karta?

2014. aastal Suurbritannias Hertfordshire'i ülikoolis läbi viidud uuring vaatles 1000 inimese magamiskombeid ja rahulolu paarisuhtega. Inimestest, kes magasid kaaslasega ühes voodis ja teineteist kaisus hoides, pidas oma kooselu õnnelikuks 94 protsenti. Kaasast eraldi magavate vastajate seas oli rahulolijaid 68 protsenti.

Austria uurimus 2007. aastast näitas, et naiste uni on pikem ja kvaliteetsem, kui nad magavad üksinda. Mehed seevastu puhkasid end paremini välja partneri kõrval magades. Uurijad oletavad, et naiste kergem ja katkendlikum uni pärineb ajaloost – just naised on aastasadu öösiti nutvate imikute eest hoolt kandnud. Naiste unehäirete põhjusteks peetakse ka rasedusi, üleminekuaastaid ja PMSi, mis kõik tekitavad unele mõjuvaid hormonaalseid muutusi.

Samas vajab naine keskeltläbi 20 minutit pikemat ööund kui mees, väidab tuntud Briti uneuurija, Loughborough' ülikooli professor James Horne. Teadlase väitel on naine mehest suurem rööprähkleja, seetõttu vajab tema aju väljapuhkamiseks rohkem aega.

„Ühe partneri tugeva norskamise probleemile lahenduse leidmine on raske,“ tunnistab Soome tuntuim uneteadlane Markku Partinen. „Kuid täisväärtuslik uni on meie tervisele niivõrd oluline, et selles küsimuses tuleb olla isekas. Ei saa lihtsalt leppida, et partner norskab või vähkreb,“ rääkis Partinen Ylele. Uneuurija sõnul võib esmalt proovida kõrvatroppe, aga kui kõrvalmagaja norsatused endiselt häirivad, ei jää üle muud kui kolida eraldi tubadesse. Arukas valik oleks see Partineni arvates ka siis, kui partneritel on täiesti erinev une-ärkveloleku rütm. Teisisõnu ‒ üks on öökull, teine lõoke.

Omaette voodi võiks olla ajutine lahendus

„Mina olen arusaamal, et eraldi tubades magamine näitab paarisuhte mugavustsoonis olemist, rohkem või vähem selle jahenemist,“ lausub suhteblogija Margit Meikar. „Sageli lahkutakse ühisest voodist omavaheliste pingete või tüli tõttu. On muidugi ka objektiivseid põhjuseid, näiteks laste või haigusega seotuid, kuid nende kadumisel peaks ühise magamistoa taas üles leidma. Heas kooselus nii ka juhtub.“

„Kiirel eluperioodil võib juhtuda, et elukaaslased saavad päris omavahel olla vaid voodis, ja kui see kohtumine ära jääb, mõjub see kindlasti suhtele halvasti,“ märgib Meikar. „On suur vahe, kas iha tekkides on partner käeulatuses või teises toas. Ja kas eraldi magades soov seksida üldse nii lihtsalt tekib?“ Blogija rõhutab, et füüsiline kontakt suurendab turvatunnet ja lähedust ning hea tahtmise korral leiab igale ühist und segavale probleemile lahenduse.

„On ülimalt oluline, et inimesed, kes on suhtes, näitaksid pidevalt välja, et ihaldavad teineteist endiselt. Igapäevane seks ei pea olema eesmärk, kuid igapäevane erootilise alatooniga teadvustus peaks paarisuhtes olemas olema. Vaid nii on lootust õnnelikule kooselule. Ja alati tasuks paaridel meenutada oma suhte algusaegu – kas siis oleks eraldi voodid olnud üldse võimalikud ja mis kõik veel neis toimus. Miks see peaks nüüd teisti olema?“ viskab Meikar õhku küsimuse.

Raske valik: parem uni või süütunne?

Partnerit tuleb hoida ja armastada ikka kogu aeg, nii päeval kui ka öösel, ütleb ka Tartu ülikooli geriaatria dotsent Kai Saks. „Norskamine on probleem, mis häirib eeskätt partnerit, kuigi on halb ka norskaja enese tervisele. See probleem sageneb koos vananemisega, nii meestel kui ka naistel. Eraldi magamine annab abi eeskätt partnerile, kes saab paremini magada. Sellega koos käib teatav süü- või kahjutunne, sest eraldi tubadesse magama kolimine on väga suur elumuutus, just psüühiliselt. Kumb kumma üles kaalub – parem uni või kahjutunne – on kindlasti eri inimestel erinev,“ nendib Saks.

Ta lisab, et vanemas eas pole eraldi magamisel tavaliselt niivõrd oluline mõju seksuaalelule, kuivõrd kannatavad lähedus- ja hoolimistunne. „Päevase tähelepanu suurendamine ja õhtul aja võtmine, et teetassi taga koos möödunud päeva sündmused läbi arutada ja järgmisi kavandada, võib muidugi seda lünka täita. Miski ei asenda aga teise inimese füüsilist lähedust,“ hoiatab Saks.

„Ega me alati oskagi täpselt öelda, kuidas armsa inimese lähedalolek mõjub, kuid paljud tajuvad, et see annab turvatunnet ja peletab muremõtteid. Kui aga teise inimese füüsiline lähedus on pigem ebameeldiv ning lisaks ta ka norskab kõvasti, siis võib koos magamine olla hoopis koormav ja võib tekkida hirm, kuidas taas üks öö mööda saaks,“ möönab ta.

Norskamise vastu tasub arstiteadlase sõnul kindlasti abi otsida. „On seisundeid, mida saab ravida, ja teisi, mida saab leevendada. Imerohtu norskamise vastu paraku ei ole.“

Kui aga mõlemale parterile sobib eraldi tubades magamine, siis pole selleski miskit halba, lohutab Saks. „Seksuaalelu ei ole vanemas eas enam nii tormiline ja eraldi magamine seda ei välista.“

Lahus oldud öö tuleb päeval tasa teha

Seksuoloog Mare Pruksilt küsitakse sageli: „Mulle meeldib magada oma teki all, mees aga tahab mind kogu aeg kaisus hoida. On mul midagi viga, et ma tahan voodis rohkem privaatsust?“ „Selgitan siis, et puudutused on inimsuhetes hindamatu tähtsusega. Puudutused võivad olla erootilise stimulatsiooni, aga ka hoolimise, hoidmise ja toetuse allikaks,“ räägib Pruks.

Selle kõige taga on võimsa toimega hormoon oksütotsiin, mis kehade kokkupuutel ajus vabaneb. „Oksütotsiini mõju on suur sünnitusel, ema ja lapse vahelise kiindumussuhte tekkimisel ning rinnaga toitmisel. Oksütotsiini tase tõuseb aga hüppeliselt ka seksi ja orgasmi ajal. Viimasel ajal ongi seda hormooni hakatud nimetama armastuse, kallistuse või helluse hormooniks, sest on leitud, et oksütotsiin tekitab inimeste vahel seotusetunde. Selle hormooni kõrgem tase veres võimaldab enam andestada ja unustada.“ Teadagi aitab paindlikkus ja leppimine hoida suhet stabiilsemana.

Puudutuste mõjul tugevnev turvalisuse ja usalduse tunne langetab ka stressihormooni kortisooli taset. Tõuseb inimese vastupanuvõime haigustele, vähenevad põletikud, langeb vererõhk, väheneb ärevuse tase, loetleb Pruks. „Osa uurijaid on arvamusel, et koos magavad paarid elavad kauem ja on parema tervisega kui eraldi magajad. Ühise voodi kasuks räägib seegi, et siis ka seksitakse sagedamini, partner on soovi tekkimisel kohe olemas. Paljud uneeksperdid soovitavad paaridel magada niinimetatud lusikaasendis, kuna see asend suurendab intiimsust ja vähendab stressi.“

Sageli on inimestel aga erinevad magamisharjumused. „Et välja puhata, peaks leidma kompromisslahendusi, mis sobivad mõlemale. Eri teki all, eraldi voodites või magamistubades magamine on päästnud paljusid paarisuhteid,“ on seksuoloog kindel. „Kui paarid alustavad koos magamist, siis kaalub koosolemisest saadav nauding ja heaolu üle mõningad ebamugavused. Aastate pärast aga võivad inimesed uuesti soovida magada rahulikult ja segamatult. Väljapuhanuna, värske ja reipana on päeval võimalik endast rohkem anda nii tööl kui ka lähisuhtes. Eraldi magamine võib samas soodustada teineteisest kaugenemist. Siis on kergem teineteist vältida, kuigi vaja oleks hoopis omavahelist sidet ja kontakti säilitada ning tugevdada,“ toob Pruks välja võimaliku ohukoha.

„Usalduse korral on inimkehal võime eneseregulatsiooniks. Kui ikka kuidagi ei taha või ei saa koos magada, peaks mõtlema ka allasurutud ja tõrjutud teemadele teie paarisuhtes,“ soovitab Pruks. „Käsitlemist vajaksid varjatud hoiakud, vastumeelsus, viha ja vimm partneri suhtes. Christina McCrae Florida Ülkoolist USAst on oma uneuurimustes leidnud, et kui paariteraapia käigus õnnestub pingete põhjused välja selgitada, paraneb ka uni.“

Kokkuvõttes tasub lähtuda põhimõttest, et hea suhe säilib kindlamini, kui koos ja eraldi veedetud aeg on tasakaalus. „Eraldi magades peab seega enam silmas pidama, et ühine aeg oleks mõlemale rahuldust pakkuv ja suhet toetaksid puudutused.“ Põgusatest põsemusidest sealjuures ei piisa, kallistused peaks seksuoloogi väitel kestma vähemalt kümmekond sekundit.

Norskajat võib aidata operatsioon

„Norskamine on märk sellest, et magamise ajal on hingamisteed lõtvunud ning organism ei saa vajalikul määral hapnikku,“ seletab kopsu- ja unearst Erve Sõõru. „Eestis tehtud uuringute järgi magab 37 protsenti uneuuringutele tulnud norskamise kaebusega inimestest eraldi tubades, kui vähemalt ühel on leitud raske uneapnoe.“

Norskamine viitab takistusele hingamisteedes. Regulaarselt norskab ligi 40 protsenti täiskasvanutest ning 15 protsenti lastest. Norskamine on eriti levinud üle 50aastaste meeste seas ‒ neist norskab öösiti kuni 60 protsenti.

Kui tegu pole uneapnoe ehk hingamisrütmi häirega, räägitakse lihtsast ehk primaarsest norskamisest. Norskamist tekitab õhu liikumine läbi liiga kitsa hingamistee, mille põhjus on tihti ninahingamise takistus, suured suulae mandlid, väike ja tagapoolse asetusega alalõug, väike suuõõs ja suur keel. Norskamist, mida põhjustavad ülemiste hingamisteede kitsus, viltune ninavahesein, suurenenud ninaneel või kurgumandlid, saab operatsiooniga ravida. Lõikusega saab kärpida pehmet suulage, vajadusel eemaldada kurgumandlid. Kui põhjus on kõveras ninavaheseinas, saab selle sirgeks opereerida.

Samas on uneapnoe ja üldse uneaegsete hingamishäirete ravi väga individuaalne ‒ mis ühele sobib, ei anna teise norskaja puhul tulemusi. „Uneaegse hingamishäire ravimeetodi valik sõltub paljudest teguritest: haiguse olemusest ja raskusastmest, erinevate hingamishäirete koosesinemisest, anatoomilistest iseärasustest, patsiendi vanusest jne. Ka bronhiaalastma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus häirivad inimese und,“ nendib doktor Sõõru. „Kirurgiline ravi on näidustatud ninahingamise korrigeerimise vajadusel, raske uneapnoe korral see aga efektiivne ei ole.“

Intraoraalseid uneapnoeseadmeid ehk rahvakeeli unekapesid valmistatakse Tallinna Hambapolikliinikus juba aastaid, kuid ka need on efektiivsed vaid teatud juhtudel. „Uneaegsete hingamishäiretega tegelemine on keerukas ja hea ravitulemuse saavutamine võib võtta kauem aega,“ ütleb Sõõru.

„Mu mees on ööd läbi ärkvel!“

Maia (43): „Magame mehega eraldi tubades seetõttu, et meil on täiesti erinev päevarütm. Mina olen kell kümme õhtul unine, aga tema lihtsalt ei suuda normaalsel ajal magama minna. Olen teda sundinud sööma melatoniinikapsleid ja käima valgusravi seanssidel, aga kasu pole sellest olnud.

Kui lugesin internetist hilinenud une sündroomi kohta, siis läksime perearsti juurde, kes kirjutas välja Cicardini. Sellest oli kõvasti abi, kuid mees kurtis päevast uimasust ja loidust. Milleks end ravimitega mürgitada, kui meil on oma maja ning ruumi jätkub? Las ta siis istub öösiti arvutis või järelvaatab telerist oma seriaale. Meie suhet see eraldi magamine ei mõjuta, oleme ju ikka ja alati teineteisel olemas.“

Mis saab seksielust?

Kogemused on siinkohal erinevad. „Oleme maganud naisega eri tubades juba kaheksa aastat. See kuidagi kujunes nii, kui sündis viimane laps, kes oli väga vilets magaja. Valvasime teda lastetoas öösiti kordamööda. Hakkasin üksinda magamist vaikselt nautima, sest mu naisel on tobe komme magades väherda,“ jutustab Martin (38). Kahjuks on seks tema abielust pea täielikult kadunud. Martin kahtlustab, et just eraldi tubades magamise pärast.

„Ka meie oleme aeg-ajalt eri tubades maganud. Mina kipun vahel pärast napsitamist kõvasti norskama ja naisel on mingi põiehäda, mis läheb vahel nii hulluks, et ta käib öösel kümme korda vetsus. Me mõlemad tunneme end eraldi maganuna hommikul palju värskemalt ja puhanumalt,“ räägib Ants (56). „Minu meelest on tähtis, et kumbki pool sellega lepib, mitte ei kobi ust paugutades elutoa diivanile. Huvitaval kombel on meil seksiga palju paremad lood, kui oleme paar-kolm ööd eraldi maganud. Ma olen hommikuti nagu noor poiss, jaksan kõvasti rohkem kui siis, kui mind öö läbi ribidesse togiti.“