Alustuseks sattusin trammi ja auto avariisse. Mina ise istusin trammis ja kohe etteruttavalt mainin ära, et kõik jäid terveks. Vähemalt füüsiliselt. Mis aga selle juhtumi juures oli minu jaoks kõige šokeerivam, oli see, et peale seda, kui trammijuht oli kenasti politseisse helistanud ja seejärel meid trammist välja lasknud, jooksid mitmed inimesed esimese asjana seda autot lähedalt filmima.
Alles siis läks ka minu mõte selle peale, et kas autojuht jäi üldse terveks. Keegi seda autojuhilt ei küsinud. Kui nägin, et naisterahvas, kes roolis oli, tuli autost välja, käis veidi ringi ja istus autosse tagasi, siis eeldasin, et ju vist jäi terveks.
Järgmisena märkasin, et ka trammijuht oli alustanud hoogsalt auto pildistamist, politsei jaoks ilmselt. Seejärel kuulsin, et algas vaidlus, kes oli süüdi. Trammijuht muudkui heietas, et keegi kunagi ei anna talle teed (see juhtus siis seal EKA uue maja juures, Balti Jaama ja Põhja pst. trammipeatuste vahel). Autojuht rääkis vastu, et miks tramm ei peatunud. Ega ma täpselt iga sõna ei kuulnud, kuna seisin piisavalt kaugel, aga seda kuulsin, et keegi ei küsinud, on sinuga kõik korras.
Kui Rumi ajab klaasi mahla ümber, siis esimene reaktsioon võiks olla pahandamine, kuigi ilmselgelt ei tahtnud Rumi meelega seda klaasi ümber ajada. Nii nagu ilmselgelt ei soovi keegi oma autoga trammi sisse sõita. Tihti käitume, nagu kellegi hooletu ja võibolla isegi traagiline õnnetus oleks mingi pikalt planeeritud salakaval vandenõu. Ei, tal lihtsalt juhtus ja ta on ilmselt ka ise väga kurb.
Teiseks lõppes meil laupäeval It’s Yoga Tallinnas kaheksa järjestikust nädalat kestnud Teadveloleva (Mindfullness) Vanemlikkuse kursus, kus me just seda õppisimegi. Kuidas olla kohal siin ja praegu sel hetkel kui ma oma last kasvatan. Kuidas märgata neid emotsioone mis minus, minu partneris ja minu lapses tekivad. Selleks, et mitte plahvatada ärritunult lapse peale, kui tal klaas ümber läheb, vaid tabada ära, miks ma tegelikult ärritun.
Võibolla oli mul tüli hoopis partneriga või võibolla läheb mul tööl ärevalt või võibolla pahandati hoopis minuga kui ma väike olin. Põhjuseid võib olla palju ja erinevaid, aga väga harva on põhjuseks see, et keegi on lihtsalt meelega halb inimene. Isegi kui laps ajas selle mahla meelega ümber, siis tuleks mõelda, mis oli seal taga. Kuidas jääda mõistvaks ja rahulikuks, et saada teada, et võibolla on hoopis temal koolis raske. Võibolla ta on märganud oma vanemate tülitsemist. Võibolla ta on lihtsalt väsinud.
Aga kui ma ei ole kohal, kui ma ei pane tähele enda emotsioone, tundeid ja mis sütitab mida, siis järgmine kord võin juba mina olla selles autos, mis trammile otsa sõidab või see trammijuht, kes unustab õnnetusse sattunud autojuhilt küsida - on sinuga kõik korras?
Pani mind mõtlema, kui palju on võimalik enda reaktsiooniga muuta maailma. Või vähemalt suhteid enda ümber, kuna seda, kuidas me reageerime, kontrollime alati ja ainult meie ise. Tihtilugu me mõtleme, et kui ainult tema käituks teisiti, siis mina käituksin samuti teisiti. Aga me ei saa panna teist inimest teisiti käituma. Me saame ainult valida, kuidas me reageerime teise inimese käitumisele.
Nädalalõpuks tuli mulle ema külla ja Rumi sai oma vanaemaga hängida. Mina sain kohe harjutada seda teavelolemist ja reaktsiooni valimist. Väga midagi valima ei pidanudki, kõik oligi suurepärane.
Kommentaarid