Foto: TIINA KÕRTSINI
Tõnis Erilaid 6. detsember 2018 06:16
Ega priisata ei saanud. Esmaspäev kirjutab 1938. aasta detsembris: „Ümberarvestatult asjadele, mida ühe laulu eest saab, võib teksti autor osta endale vaid korraliku kaelasideme, helilooja kaabu ja laulja paar paari saapaid. Mõni aasta tagasi olid honorarid kõrgemad, kuid raadio-ajastuga on vähenenud heliplaatide levik ja vähenenud ka tasud...“. 

Lööklauludest teab ajaleht öelda: „Kui laulude väljalaskjad loodavad, et sellest või tollest laulust saab šlaager, siis enamasti nad ikka eksivad. Sageli kujuneb nii, et laul, millele ennustati läbilöövust kukub läbi, kuna läbi lööb laul, millele vaevalt kingiti tähelepanu.“

Ega tänapäeval teisiti ole. Kuulaja teeb oma karmi valiku ja mingit retsepti, mille alusel kindlaid hitte kirjutada, ei ole.

Esmaspäev annab teada, kes olid toona menukamad lauljad. „Kuulsamaks neist on saanud Artur Rinne ja viimasel ajal Estonia näitleja Ants Eskola. Rinne on laulnud plaadile üle 160 laulu, milledest õieti „Mets mühiseb“ on teinud ta kuulsaks. Kes arvab, et plaadile laulmine on kerge töö, see eksib rängasti. Nii näiteks tuli Rinnel laulda ööpäeva jooksul vaheldumisi tervelt 15 tundi, et saada plaadile 12 laulu, mille ettekandmine grammofonil nõuab vaid pisut üle poole tunni.“