Foto: Marilyn Jurman
Blogid
19. november 2018, 13:01

MARILYN JURMANI BLOGI | Lapse kõrvalt on raske öösel väljas käia, kui järgmine päev ei saa magada (8)

Käisin Ödede plaadiesitlusel ja olen siiani täiesti lummatud. Olen üsna kindel, et see on mu lemmik Eesti bänd. Mulle meeldivad Ödede puhul ülihead lauljad, särtsuvad tantsijad, nakatav trummar, head biidid ja uskumatult täpselt õigeid teemasid puudutavad laulusõnad. Igatahes ostsin plaadi ja ketran seda nüüd autos nagu kunagi Suurt Papat kuulasin.

See kõik tähendas, et Rumi läks magama koos Jannoga ning mina jõudsin koju päris mitu tundi pärast keskööd. Tegelikult oli väga lõbus – sain vanade sõpradega palju jutustada ning uute inimestega tutvuda. Paraku on aga nii, et see kõik toimub alati millegi arvelt. Seekord oli laupäev väga unine. Arutasime Jannoga, et käia lapse kõrvalt öösel väljas ei ole enam sama, mis enne last, kuna varianti, et magaks järgmisel päeval lõunani, ei ole. Olen elu jooksul palju aega veetnud just näitlejate ja muusikutega, kelle töö algabki hilja õhtul ja vahel lõppevad koosviibimised alles varajastel hommikutundidel. Sellepärast on mul päris hea meel, et just paar aastat enne Rumi sündi oma elustiili muutsin.

Sellega seoses: lisasin eelmisel nädalal It’s Yoga Tallinna tunniplaani uue tunni – jooga hilisele ärkajale, mis algab kell kümme. Kohe kui olin Facebooki info postitanud, ilmus sinna alla esimene kommentaar, kus küsiti, kas see tund on mõeldud vaid vanalinnas elavatele “hilistele ärkajatele” (juures pisaratega naerunäod), vihjega, et kell kümme ei ole hiline kellaaeg vaid alles hommik. Hakkasin ise ka naerma, kuna ma tõepoolest ei oleks tulnud selle pealegi, et 10.00 on kellegi jaoks hommik. Minu jaoks on varajane hommik kell seitse.

Foto: Marilyn Jurman

Eks kõik vaatavadki seda oma mätta otsast. Aga käisin siis Ödede plaadi esitlusel ja jõudsin koju alles kell kolm öösel. Tõesti oleks tahtnud magada laupäeval kõvasti kauem kui Rumi, kes ärkas kell üheksa. Ma veel rõõmustasin, et küll magas alles kaua ja lasi minulgi kuus tundi und täis saada. Tänu sellele tuli mulle meelde, miks mõne inimese jaoks ei saa 10.00 nimetada hiliseks ärkamiseks.

Huvitav, miks on Eestis nii, et peod algavad alles südaöö paiku ning kestavad varavalgeni. Ometi on meil ju talvel niigi pime. Tundub tobe kogu päev maha magada, et siis ööpimeduses jälle välja minna. Võib-olla jääb see komme inimestele suvest sisse, mil ööd on nii valged, et lihtsalt ei taheta koju magama minna.

Kui ma elasin paar kuud San Franciscos, meeldi mulle väga see, et kõik koosviibimised algasid umbes kella kuue paiku ning olid südaööks lõppenud. Seega sai hommikul olla puhanud ja värske. Ka nädalavahetuseti toimusid kõik üritused pigem päeval – alates kella 12st kuni 18ni õhtul.

See selleks. Tegelikult tahtsin öelda, et Öed on tuusad ja ostke nende plaati. Tegelikult ka, nad teevad tähtsat asja, vähemalt minu arust. Ammu juba ei ole näinud ühelgi kontserdil nii palju täisealisi fänne, eriti nii suurt osa mehi, kes kõik lava ees laule kaasa laulsid. On tunda, et inimesed tunnevad ennast nende lugudes ära. Lahe!

P.S. Soovitan plaadilt kuulata lugu “Kallis Eesti” – ka sinul härra ja proua poliitik <3