Foto: Marilyn Jurman
Blogid
11. november 2018, 16:27

MARILYN JURMANI BLOGI | Eesti poliitikat vaadates on tunne, et siin pole varsti enam turvaline elada (128)

Eelmisel nädalal käis meie joogastuudio tunnis üks naine USAst, kes oli pärit Floridast – sealt, kus toimus hiljuti tulistamine. Tegin suured silmad, et mis tulistamine... 

Siis ta rääkis mulle hirmutava loo sellest, kuidas eelmisel päeval tulistati Floridas Tallahasse linna joogastuudios seitset inimest, kellest kaks surid. Tulistaja lasi ennast ka maha. Ilmselt oleks võinud minna veel halvemini, aga üks klient hakkas tulistajale vastu ja tänu sellele said paljud külalised võimaluse põgeneda.

See napilt ületas uudiskünnise Eestis ning vaevu ka USAs. Miks nii? Kuna tegemist ei olnud n-ö pagulase või muul põhjusel terroristiks peetud inimesega. Tulistaja oli 40aastane valge mees, kelle minevikust leidub süüdistusi nii ahistamisest, rassismist kui šovinismist. Ameeriklased ise süüdistavad, et relvad on kõigile väga kättesaadavad ja samas vaimse abi osutamine suhteliselt kättesaamatu. Lisaks, kuna on valimiste aeg, siis ei ole vaja ühtegi uudist kajastada, mis ohustaks relvapoliitikat või konservatiivset vaadet.

Vaatasin eile “Tähtede hõbelusika” kordussaadet, kus Martin Helme pajatas sellest, kuidas konservatiivseid poliitikuid rünnatakse tihti ja tema ei taha midagi juhuse hooleks jätta. Seega tegi ta endale relvaloa ning kannab relva endaga kaasas. Iseenesest olen pärast lasketiirus töötamist ise ka sellega päri, et ega relv ei lase kedagi, vaid inimene laseb.

Samas lasi USA joogastuudio juhtumi puhul konservatiivsete vaadetega meesterahvas puhkeasendis olevaid joogaõpilasi. Eks võib minna ka vastupidi, kuid kuidagi huvitav on just see, et ka Eesti uudistest saame lugeda vaid seda, kuidas keegi moslem pani oma naise põlema, ent see, kuidas Eesti naised kannatavad perevägivalla käes, tundub piisavalt tavaline, et sellest mitte suurt numbrit teha. No tegelikult ei ole see isegi mitte huvitav, vaid kurb.

Nendest vähestest Ameerikas ilmunud artiklitest, mis selle juhtumi kohta kirjutati, loengi, kuidas valge natsionalism on tegelikult üles ehitatud hirmule – pagulastest mingi kohutava pildi maalimine, et kõik hakkaksid neid kartma ja vaenlastena nägema. Seega tasub pigem hoida relv kogu aeg ligi, sest ilmselt ei ole sa kaitstud isegi mitte joogastuudios. Mis sest, et tulistaja oli valge natsionalist. Aga vähemalt kõik kardavad jälle.

Kõiki neid uudiseid lugedes on veidi hea meel, et ma oma kunagist unistust USAsse kolida täide ei viinud. Samas jälgides, mis suunda on võtmas Eesti poliitika, tekib tunne, et võib-olla ei ole varsti enam turvaline ka siin elada.

Kui konservatiivid külvavad hirmu ning viha võõra ja vähemuste vastu aina kasvab – patriotismi nime all –, siis peab hakkama otsima alternatiive. Ma loodan, et ehk see kõik pigem paneb neid, kes selle kõigega ei nõustu, pead tõstma ja kõvemat häält tegema. On ju teada-tuntud vana väljend, et tolerantsus ei saa eksisteerida, kui me tolereerime ebatolerantseid. Ja alati on vaja opositsiooni, et näha asju mitme külje pealt. Vihkamise ja hirmu propageerimine ei tundu mulle muudmoodi kasulik, kui et ühel hetkel keegi kaotab taas enesevalitsuse ning kas lastakse või laseb ise kellegi Vabaduse väljakul maha.

Pagulaste süüks ei ole siin kindlasti midagi ajada. Kuhu see USA on nüüd jõudnud oma konservatiivse poliitikaga? Rikkamaks? Võib-olla. Eks raha selle kõige taga on, mis muud. Vaevalt, et mingid aatelised vaated.