LÄBIMURRE KONDOOMITEHNOLOOGIAS: teadlased leiutasid iselibestuva preservatiivi (4)

„Mõte oli selline, et kas me suudame luua vastava tehnoloogia, et kondoom oleks teatud mõttes iselibestuv,“ kirjeldas Bostoni ülikoolis tehtud teadustöö üks autoreid Mark Grinstaff. „Teisisõnu – et see lihtsalt vee või tupevedelikega kokku puutudes muutuks libedaks.“

Uurimust rahastas Bill ja Melinda Gatesi fond ja see keskendus veelembeste polümeeride uurimisele. Leitigi koostisosad, mille abil on võimalik kanda lateksi pinnale selliste polümeeride kiht, mis hoiavad vett ja muudavad seega pinna libedaks.

Grinstaffi sõnul on kõik libeduse loomiseks vajalikud koostisosad juba meditsiinis kasutusel ja libeda kihi tekitamiseks ei pea kondoomitootmise protsessi märkimisväärselt muutma.

Väljaandes Royal Society Open Science andis teadlaste meeskond ülevaate enda tehtud testidest. Uut materjali võrreldi tavalise lateksiga ja lateksiga, millele oli pudelist kantud peale veel põhinevat libestit. Hõõrdumistestid näitasid, et uus materjal oli libedam kui tavaline lateks ja veidi vähem libe kui libestiga kaetud lateks.

Aga sealjuures osutus uue polümeerlateksi libedus vastupidavamaks kui pudelist libestatud lateksil. Materjal säilitas libeduse 1000 hõõrumisliigutuse käigus, milleks kulus kokku 16 minutit. Varasemad uuringud on näidanud, et keskmiselt teevad paarikesed seksides 100-500 tõuget.

Veel näitasid testid, et iselibestuv lateks on sama tugev ja lekkekindel kui tavaline. Teadlaste leid on patenteeritud ja nad loodavad tuua iselibestuvad kondoomid turule kahe aasta jooksul.

„Viimane arendus tehti kondoomitehnoloogias rohkem kui 50 aastat tagasi ja see oli silikoonõli kasutuselevõtt libestina,“ märkis Grinstaff. „Kasutame 21. sajandil oma vanaisade tehnoloogiat ja see on päris hull.“