Foto: Pixabay
Suhted
9. oktoober 2018, 20:59

HÄRRASMEHE TAGASITULEK: 10 nippi, et vabastada oma seesmine džentelmen

Meile on ammustest aegadest jäetud mulje, et mehelikkus on seotud füüsiliste teguritega: kui tugev mees on, kui palju ta teenib, millise autoga sõidab, kui palju suudab õlut juua ja kui paljude naistega on maganud. Sisuliselt: et mehelik mees on alfa-mees. Ning kui mees keeldub sellise mehelikkuse definitsiooniga kaasa minemast, siis saab temast selle vastand: jalamatt. Või midagi hullemat: lumehelbeke.

Nõustaja Dain Heer leiab, et asjad ei peaks üldse niimoodi olema ja õigupoolest on ammu aeg mehelikkus ümber defineerida. Oma raamatus „Return of The Gentleman“ („Härrasmehe tagasitulek“) pakubki ta välja viise, kuidas vabastada enda seesmine, tänapäevane džentelmen.

Maxim vahendab, et mehelikkus ja härrasmehelikkus tähendab midagi märksa enamat kui daamidele uste avamine. Mehelikkus seisneb selles, et sa oled see, kes sa oled, ilma häbitunde või ettekääneteta. See seisneb enesekindluses – ja eeskätt on tänapäevane härrasmees see, kes kindlakäeliselt roolib oma elu autot.

1. Lõpeta näitlemine

Mehed kipuvad näitama endast maailmale mingit kujutist, mitte elama sellisena, nagu tegelikult on. Loome endast selle pildi selliste omaduste põhjal, mille kohta arvame, et need peavad meil olema, et näiteks perekonna, sõprade, naiste, kolleegide jne ootustele vastata. Püüame pidevalt rahuldada teiste vajadusi ja selle käigus läheme ise kaduma.

Pole võimalik mängida korraga paljusid rolle: lõbus kutt tööl, asendamatu sõber, metsik peohärg jne. Otsuste tegemist mõjutab sõna „peaksin“. „Ma peaksin jääma pikemalt linna peale, muidu sõbrad mõtlevad, et ma olen igav“.

Kui elame teistele pühendatud elu, siis muutume iseenda kahvatuks versiooniks ja peame pidevalt oma käitumist kohandama. Ehk kokkuvõttes ronime karpi, mis on meie jaoks liiga väike.

„Peaksin“ peakski olema ohu märk. Hoiatus, et sa teed midagi kohustusest, mille valiku põhjal. Härrasmehel on valikud.

2. Tea, et haavatavus on tugevuse tunnus

Haavatavus pole mitte nõrkuse, vaid tugevuse märk. Kuidas nii? Kui lased barjääridel langeda ning näitad inimestele seda ehtsat ennast, siis näitad ka oma vigu, hirme ja kahtlusi. Selle tegemine nõuab julgust.

Haavatavuse vältimine teeb meid nõrgemaks. Kui julged end ka kaitsmatuna näidata, siis on selles midagi päris kartmatut ja enesekindlat.

3. Lõpeta enda arvustamine

Oleme programmeeritud pidevalt oma sooritust hindama: kuidas me välja näeme, kuidas kõlame, kui lõbusad oleme jne. Ja kui me ei vasta endale loodud standardile, siis hakkame ennast peksma.

Pidev enda üle kohtumõistmine on destruktiivne ja piirav.

Kui järgmine kord peeglisse vaatad ja märkad, et kipud midagi arvustama, siis ütle endale: stopp! Keskendu millelegi positiivsele. Või tee tobe nägu pähe ja tapa kriitika naeruga.

Foto: Pixabay

4. Lase minevikul minna

Kindlasti on sul aju esitusloendi edetabeli eesotsas see vana plaat „Kõik valed otsused, mis ma olen elus teinud“.

Sa ketrad ja ketrad minevikusündmusi: miks ma seda tegin, seda eset kandsin, seda ütlesin, selle ütlemata jätsin. See imeb sind tühjaks – sel pole mingit otstarvet peale järjekordselt iseenda arvustamise.

Võta vigu kui õppetunde, tõsta need kogemuste kasti, ole nende tarkuste eest tänulik ja liigu edasi. Lõpeta enese kritiseerimine minevikus, olevikus ja tulevikus.

5. Ära suhtu teistesse meestesse kui konkurentidesse

Mõned mehed peavad end pidevalt üksteisele tõestama, eriti kui läheduses on naisi. Miks? Kas sa arvad, et endiselt jäävad vaid tugevaimad ellu ja saavad järglasi toota? 

Härrasmehel on vabadus selles alfamängus mitte osaleda. Sa ei pea end selleks alandama. Sul pole vaja midagi tõestada. Suhtu meestesse neutraalselt. Nii on ka palju lihtsam hoida toetavaid ja vabasid ning konfliktist priisid sõprussuhteid. 

6. Lõpeta arvamine, et õigem mehel on voodipäits sälke täis

Igivana stereotüüp: mida rohkemate naistega on mees maganud, seda isasem ja mehelikum ta on. Aga sälkude suur hulk ei näita kuidagi, kui väärtuslik mees on.

Väärtusta iseennast ja pea endast lugu – ning teised järgnevad. Kui ka mitte, siis mis siis?

7. Lepi sellega, et kõigile ei saagi meeldida

Me painutame end pidevalt teiste inimeste soovide kohaselt, püüdes neile meeldida. Ja nii läheb suur osa meist endist kaotsi.

Mõtle nii: mis on kellegi teise arvamusel või hinnangul sinuga pistmist? Kui keegi leiab, et sa oled idioot, siis kui palju aega, püüdlusi ja energiat sa oled valmis vastupidise tõestamiseks panustama? Ja küsi ka endalt: kas varem on sellisest pingutamisest mingit kasu olnud? Anna endale luba kõigile mitte meeldida ja sa hingad kergendatult.

8. Naudi vussikeeramist

Mis oleks, kui sa ei peaks pidevalt olema nii kuramuse ideaalne?

Mees peab stereotüübi kohaselt olema ettenägelik, vastutustundlik, loogiline. Nii on meil väga raske leppida vigade tegemisega. Aga vigadega leppimises seisnebki vabadus.

Kui miski läheb vussi, siis tõsta käed üles ja ütle endale: „Okei, see ei tulnud just välja nii nagu plaanitud, aga ehk läheb teinekord paremini“. Ära lisa uut lugu oma valede otsuste plaadile, ära lange kahetsemise masendusse.

Kui kedagi vihastad, siis vabanda – ja ära kanna seda eksimuse koormat järgmised sada aastat endaga.

Sa ei pea olema ideaalne. Sa pead nautima oma valikuid ja võtma omaks, et me kõik keerame vahepeal asju tuksi. Ja see on okei.

Foto: Pixabay

9. Märka neid kohti, kus sa juba oledki härrasmees

Võta üks hetk ja mõtle, mida härrasmehelikkus sinu jaoks tähendab. Kas see seisneb lahkuses? Iseenda eest seismises? Uutele kogemustele avatud olemises? Või selles, et sulle meeldib see mees, kes sulle peeglist otsa vaatab? Iga mehe jaoks tähendab mehelikkus ja härrasmehelikkus erinevaid asju. Leia mingi selline omadus ja mõtle neile kordadele, kus sa oled seda välja näidanud. Võta omaks, et sa oled end maailmale džentelmenina näidanud.

10. Määra ise oma kurss

Kui oled ülalpool pakutud nõuannete kohaselt härrasmehelikkust ümber defineerinud, siis vabaned sa paljudest piirangutest. Sa oled ise oma elu ja õnne sepp – ja see ongi üks härrasmehelikkuse olulisemaid aspekte. Selle omaksvõtmine, et elu pole miski, mis sinuga juhtub – elu on see, mida sa ise voolid ja sepistad. Sinu potentsiaal ja võimalus.