Last ei ole ilmselt, vastaval juhul, korralikult kuuldud. Tal ei ole vahendeid oma probleemi täiskasvanutele selgitada, pole olnud eeskuju piisavalt. Täiskasvanud inimese poolt on väga naiivne oletada, et lapsed automaatselt nende tarvetele oskavad vastata. Kas keegi on, näiteks, mõelnud, miks me valetama hakkame? Ikka sellepärast, et aus ülestunnistus, tihti, toob just nimelt karistuse peale. Mõelgem loogiliselt. Kui oled lapsega piisavalt avameelne ja aus, ka laps on seda. Ja kui sa aitad teda probleemi lahendamises, ta hakkab sind usaldama ning meelsasti koostööd tegema. Tean millest räägin!
tulevased lapsevanemad kursustele!7. oktoober 2018, 18:25
See on küll utoopia ja võimatu asi aga lastevanemad ei tohiks üldse oma lapsi kasvatada, kui neil puudub vastav psühholoogiline haridus. Kujundatakse ju uut elu ja meil teevad seda amatöörid. Kasvatavad last (kui kasvatavad) iga üks vastavalt oma arusaamadele. Lapse sisemaailm on nagu Tootsi seemnekott, kui ta kõik seemned läbi segi ühte kotti pani. Mis taimed peenral domineerima hakkavad, kui peenart mitte rohida? Umbrohi! Sest see on kultuurtaimedest elujõulisem. Täpselt sama moodi tuleks lapse hinge (sisemaailma) "rohida", et lapsest pätt ei kasvaks. Muuseas, vanasti oli isegi vastav termin olemas laste kohta, kes kasvasid ilma vanemate juhendamiseta - see termin on kasvatamata laps. Aga meie seadused on nii leebed ja hambutud, et nutikamad lapsed taipavad üsna vara, et tegelikult on võim peres lapse käes. Mis inimene kasvab sellisest ninatargast, kes vanemate elukogemust ja elutarkust mitte millekski ei pea? Kasvatamata laps on siin liiga pehmelt öeldud. Nad jäävad ju eluvõitluses alla! Juba praegu võib aegajalt lugeda tänapäeva noortest, kes ei suuda püsida mitte ühelgi töökohal, püsivust pole ja pingutada mingi eesmärgi nimel ka ei viitsi. Ja selliseid tuleb aina juurde. Niikaua kuni vanemad kindlustavad lapsele peavarju ja toidu, peaks vanematel olema ka mingisugune õigus otsustada lapse eest. Aga et lapsele mitte ülekohut teha, lähebki vanematel vaja vastavat ettevalmistust. Vanemad peavad tõestama, et nad saavad lapse kasvatamisega hakkama! Vastava koolitusega.
Kui nt nagu jehoova tunnistajate lapsed peavad tegema seda mida jehoova vanemad käsivad ja jokk Lapsel pole muud võimalust kui pimesi alluda muidu ta visatakse perest välja jne. Sellele järgneb kohutav tragöödia. Mõtlemise koht
Minuga on asjad olnud teistmoodi,kuulsin kodus enda kohta hoopis inetuid asju.Siis tehakse hea nägu pähe,nagu midagi poleks juhtunud!6. oktoober 2018, 16:43
Olen eluaeg elanud maal,panin midagi kummalist tähele.Nii,mis siis juhtus? Kuulsin selliseid asju,mis mind ennast sõnatuks võttis! Oli laupäeva hommik 2013.aasta kell oli 9:06.Oli alles saamas! Kohv oli valmis tehtud,pesumasin pandi tööle,käidi üks haaval tualetis ära.Läksin suurde tuppa.Lause kõlas nii: Parem ongi et ta siit köögist vahe peal ära läks,hakati selle peale naerma.Edasi oli laupäev 9.oktoober kell oli saamas 22:45.Noh,vend käis Judo võistlustel ja sai kolmanda koha ja kaalus 73 kilo.Saime sel kella ajal oma perega Järve Selveri auto parklas kokku.Siis ütles üks pereliige minu juureolekul nii: See erivajadustega haige tütar võik kodust ära kolida ja mitte tagasi tulla.Siis öeldi nii:Kuule vanamees,teeme veel ühe normaalse lapse valmis.Siis oli aasta 2004.Oli pühapäev 7.detsember kell oli 21:17.
Laps kompab piire, selleks peab iga lapsevanem ka aru saama. Ei ole keegi sündinud targana ja kohe täpsustada oma tundeid. Kõik ei tule nagu täisealisena välja et oh tean seda tunnet ja kui ma saan haiget. Tean seda tunnet kui mõni kingib lilli ja kuidas ennast vaos hoida.
Kui tütarlaps on puberteedis, on ta segaduses ja kui talle pole kõiki sellega kaasnevaid asju normaalselt selgitatud, on ta segaduses.Mul oli üks tuttav plika, 11 aastat vana, tahtis minuga pidevalt ujumas käia, olime nagu mingi vana issi või tütreke. Siis läks 2 aastat mööda ja enam isegi ei teretanud mind, olin viinanina ning sellisele naiseks saavale plikale enam mitte atraktiivne. Jah, enne puberteeti on plikad väga seltsivad, aga vanematel on tarvis neil kõigil silmi peal hoida!
Ma saan täiesti aru, mina ka mõnikord mõnda asja lihtsalt ei taha. Ja ma ei tee ka. Minu eelis, ma olen viiekümnene ja mind ei sunni keegi tegelema asjaga, mis mulle ei meeldi. Kui laps pole rahul selle kõlaga, mis tema viiul teeb aga paremini ta ei saa, siis miks ta peab ennast sellega piinama? Las tikib, koob, heegeldab, programmeerib, joonistab, laulab, tantsib, teeb trenni, saeb, taob naelu, kruvib kruvisid, orienteerub, ronib tsikli selga. Võimalusi on kaugelt rohkem, kui see saagimine. Ja miks ka mitte, võib olla võib lihtsalt olla iseendaga ja lugeda ja nautida kodusoojust ja olemist. Ma mäletan, kui minul oli laps beebi, siis kõik imestasid, sa ei käigi beebikooli? Kuidas su laps küll sotsiaalset areneb? Kuidas ta saab hakkama? Tal ei ole ju üldse mingeid oskusi jne. Ma olin nagu mingi imelik, kes ei pidanud vajalikuks seda plaksutamist ja nusserdamist.
Milleks sellised teravad vastused täiesti normaalsele kommentaarile, kool on päris pingeline ja laps võib vabalt koolist koju tulla, puhata, õppida ja lugeda. Ei pea kõik lapsed mitmetes ringides käima.
Lillelapsed? Kas tead kes ülepea lillelaps? Antud kommentaarist (Mina ka ei teaha / 11:59, 6. okt 2018 ) ei kajastu mitte ühegi grammi eest ajendit, et sealt võiks välja kasvada lillelaps.
Õnneks pole elu meie ümber must valge.On imelisi värvikombinatsioone mis paitavad silma ja soojandavad südant.Nii on elus ka valikutega tegele sellega mida hing ihkab .Võimalusi selleks on väga palju !
sinu laps küll olla ei taha. seni kuni sa ei põhjenda, miks sa nii autokraatlik oled, seni ma seal viiulis ei käi. nii lihtne see ongi. mida külvad, seda lõikad.
sa isa kirjutad iseendale ja iseendast. just nimelt, natukemõtlemist ja vaagimist ei teeks sulle paha. kui sul üldse lapsi on, siis siirad kaastunded neile. mul on neist väga kahju.
esiteks võiksid end idenfitseerida, et mitte näida tühja kohana. Teiseks: Isal on mitu täiskasvanud last ja kõigil kõrgharidused ja tasuvad töökohad. Ka pereelu on neil korras. Seega soovitan sul soojalt peeglit kasutada ja mitte ainult lokkide sättimiseks.
aga miks sa alles 13-14-15 aastaselt hakkad välja selgitama, mis su last tõeliselt huvitab? siis on juba hilja. selle ajani tegeles ta selle asjaga, mis sind huvitas. aga see ei paku enam pinget. oleks tulnud varem lapse käest küsida, mis meeldib? aga noh, eks meil ole need akordionpered, vanem väljamaal tööl, tuleb ja läheb .. selline ei saagi last muudmoodi kasvatada, kui autoriaarselt.
mõõdupuu on kõrgharidus ja tasuv töökoht. kahju, kui see määrab väärtuse. ma tean põhiharidusega pottseppa, suurepärast tööd teeb, kuldsed käed, kõrgharitud rikkurid seisavad aastaid ootejärjekorras, et talt ahju, kaminat vms saada. ise need pintsaklipslased ei oska kellutki käes hoida. küsiks, kes tegelikult tegija ja ellujääja on?
Millegipärast hakatakse alles siis lapse kasvatamisega tegelema kui tekivad probleemid. tegelikult näitab see seda, et miski on enne probleemide tekkimist eelnevalt mööda pandud või tähelepanuta jäänud, hilja avastatuid kasvuvigasid on raske ainult ühepoolselt käskude-keeldudega parandada, kaotate sellegi usalduse, mida laps veel vanema vastu tunneb. Kas ei oleks mõttekam hakata ka ennast natuke "kasvatama" juba enne lapse saamist, täiendades edasi oma oskusi olla hea lapsevanem koos sündinud lapsega. Olen tähele pannud, et eriti emad, loevad kasvatuseks seda, et helistavad päevas mitmeid kordi lapsele, küsides, et mida tegid või kuidas läheb või mida laps peab tegema ja ära kulamata lapse juttu, ütlevad lõppu, et ma armastan sind, ja nii päevast päeva. Emadel isadel endilgi probleeme, tööd palju ja päevapingest väsinud, et mida siis veel lapsele vaja - ma ju olen talle kogu aeg öelnud, et armastan teda. Jah, emad ja isad enamuses armastavadki oma lapsi, aga ainult sõnadest on vähe, laps peab ka tajuma, et ta on tõesti armastatud.
Kas me õpetame oma lastele, et on situatsioone, kus "EI (taha" pole ei, ja hiljem imestame, miks metoo situatsioonis ei peaks alati tähendama ei? Väga segadusseajav.
Kas täisväärtuslikkust kasvatatakse piitsaga?6. oktoober 2018, 10:06
Kui laps EI TAHA õppida muusikakoolis või käia balletikoolis või mõnes sporditrennis, kuhu ambitsioonikas vanem on ta oma soovide ja tahtmiste järgi pannud, aga laps seal end halvasti tunneb, siis küll ei peaks sundima. Laps ehk ei oska enda mittetahtmist selgelt põhjendada, seetõttu vanem võtab seda jonnimisena. Mõnel lapsel on arutult huvialaringe hilisõhtuni, kuhu vanem teda sunnib, see väsitab ja ruineerib last, ilma et ta pakutavast vaimustuks. Kujutan ette, kui kole see lapse jaoks võib olla. Sundida tuleks siis, kui laps eirab igapäevaelu kohustusi: enda järelt koristamist, pingutust koolitöödes, inimlikku ja viisakat käitumist, enda panuse andmist pere heaks jne. Lastel, nii väiksematel kui suurematel peab olema ka omaetteolemiseaega, mida ta enda tarbeks loominguliselt saab kasutada. Piitsaga lapsest baleriini, viiulivirtuoosi või olümpiavõitjat ei kasvata.
Sa teed lapsi selleks, et nad sinu ego rahuldaksid. Palun mõista, et mitte keegi ei ole sulle mitte midagi võlgu kuna need lapsed võib-olla ei tahtnudki sündida.
vaidlen vastu sinu poolt välja käidud hüpoteesile. Väga saavad kasvada perele uhkust pakkuvaks. Tean nii mitmeidki omaaegseid väänkaelu, kes mitte ei tahtnud kuulata mida neile räägitakse ja üks nn väänkael istub hetkel Riigikogus ja juhib meie riiki. Seega oleks vaja enne natuke mõelda kui suu lahti tehakse.
kas laps peab vanematele uhkust pakkuma? minu laps on minule seltsiline, kaaslane. me elame koos, kulgeme koos, siis tuleb aega ja ta läeb... ja nii ongi. ja ma arvan, et ma olen talle hea pagasi kaasa andnud.
Kodus kus laps dikteerib tingimusi ei saa kasvada täisväärtuslikku inimest. Pigem sirgub neist hoolimatu ja vastutustundetu isik kes on pigem koormaks ühiskonnale. Uhiskonnas me peame teinekord tegema asju mis meile ei meeldi kuid ühiskonna toimimiseks vajalikud ja sedagi peab maast madalast opetama.
laps ei dikteeri, aga lapsel on õigus öelda, kui ta seda viiulit ei taha. lapsevanema asi on selgitada välja, mida laps tahab ja talle pakkuda alternatiivi. mängida viiulit, sest emme tahab, on veelgi haigem. äkki ta tahab jooksmas käia, äkki tahab loodusringis osaleda, äkki meeldib talle pildistamine. alternatiive on ka. ei pea olema viiul, sest emme arvab, et peaks olema viiul. siin ei ole midagi pistmist lapse soovide dikteerimisega, vaid lapsega arvestamisega. laps ei ole alluv, laps on partner. aruta ja mõisata. kuula ära ja anna võimalus.
iga laps tahab midagi teha. ei ole mina veel sellist näinud, kes midagi teha ei taha. aga on asju, mis meeldivad ja mis ei meeldi. ja siis on vanemate ambitsioonid. ja siis ela ja rahulda vanemate täitumatuid unistusi. masendav.
KOMMENTAARID (38)