"Kui muud süüa pole, võib ka taimi süüa. Mina ise lihast loobumist ei kaalu, selleks pole vajadust. Arvan, et kõike tuleb süüa mõõdukalt. Aga see, kel pole liha järele vajadust, palun väga – kindlasti saab hakkama ka taimetoidu või veganlusega. Ent kasvavale organismile on lihast loobumine kahjulik. Saame suureks, elame puberteedi üle, las kukub 30, siis tegeleme veganlusega. Arusaadavalt on inimesi, keda vaevavad kaaluprobleemid. Las nemad proovivad, milline toitumine neile sobib. Lapsed ei peaks kindlasti veganid olema, nagu ka imetavad emad."
Vasta samale küsimusele meie Facebooki-lehel ja võid võita The Body Shopi värskendava geelja ehtsate roosiõitega näovee. Võitja nime ja valiku vastuseid avaldame järgmises numbris.
Faktid
Esimesed märkmed taimetoitlusest pärinevad Indiast (7. sajand e.m.a) ja Kreekast (6. sajand e.m.a). Mõlemal juhul oli taimetoitlus tihedalt seotud loomade kaitsmisega vägivalla eest. Vahepeal jäi taimetoitlus Euroopas unarusse, kuid muutus taas populaarseks 18. ja 19. sajandil.
Vegan on taimetoitlane, kes on täielikult välistanud kõik loomset päritolu saadused, nagu muna ja piim, ehk ta on nn täistaimetoitlane. Vegani menüüsse kuuluvad teraviljad, puu- ja köögiviljad (sh kaunviljad ja seened), marjad, seemned, mandlid, pähklid.
Saksamaa diktaator Adolf Hitler oli taimetoitlane. Nii on kinnitanud tema toidumaitsja Margot Woelk, kelle sõnul ei näinud ta füüreri taldrikul kunagi liha ega kala. On ajaloolasi, kes seda siiski ei kinnita.
Allikad: Times, Wikipedia, toitumine.ee
Kommentaarid