Saatejuht Olaf Suuder: „Ma pole kohanud ühtegi jahimeest, kes on looduse suhtes üleolev.“
"Käin mõnikord kalal, ja kui oleks juhust, läheks jahile ka. Jaht võib tunduda barbaarsena, aga tegelikult eeldab hoopis aupaklikkust looduse suhtes ja iseenese tunnetamist selle osana. Evolutsioonigeneetikud väidavad, et eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene, mistõttu viimaste aegade tsiviliseerumine meie ürgseid sättumusi niisama lihtsalt ei muuda. Jahikirg saadab meid mingil määral alati, mistõttu on ausam ja ohutum sellele algsel moel ning eesmärgipäraselt järele anda. Ma pole kohanud ühtegi jahimeest, kes on looduse suhtes üleolev."
Vasta samale küsimusele Naistelehe Facebooki-lehel ja osaled loosimises. Võitja saab kingituseks The Body Shopi ananassi-kookoselõhnalise kehasorbeti.
Faktid
* Jahihooaeg algab Eestis 1. märtsist ja kestab veebruarikuu viimase päevani.
* Jahitrofeedeks loetakse ainult jahipidamise käigus saadud trofeesid. Eesti jahiulukitest hinnatakse rahvusvaheliste reeglite kohaselt põdra, punahirve ja metskitse sarvi, metssea kihvu, hundi, karu, ilvese, rebase, kähriku, kopra ja mägra koljut.
* Jahimeeste hea tava järgi austatakse tabatud suurulukit tema paremale küljele asetatud halja oksaga. Isasloomale asetatakse oks tüvepoolega, emasloomale ladvapoolega pea poole.
Allikad: RMK, Eesti jahimeeste selts