Eakad sugulased käivad pinda: aias uputab viljadest, tule ometi appi! (262)

ära tiku vargile. Küsi eakalt inimeselt, kas ta vajab abi oma aias ja annab selle eest sulle õunu, marju, kurke, tomateid...

kui palju sina küsid , kui oled nõus näiteks muru niitma kaks tundi? Või kui palju pakuksid , kui astud aiaväravast sisse ,et osta õunu, tomateid, kurki... Nende kasvatamiseks on tööd tehtud, nad on maitsvad ja ohutud, ei säili igavesti nagu poekaup. Ma arvan, et see peaks olema odavam kui poekaup, kuid kindlasti selline hind, mille peale ei solvu ei sina ega aiapidaja. Mõistlikkust mõlemalt poolt!

esiteks marjad ei kasva igakuiselt , on hilissügis, talv ja kevad. Teiseks, oled lugenud perekonnakoodeksi EV-s , seal on kohustus vanemaid aidata ja lisaks kui sul on südametunnistus, leiadki aja -kord kuus käia ja vaadata kuidas läheb - sulle peerule on isegi valmis kõik tehtud , sa julged veel vinguda.Ju sulle antakse need 3 päeva seal süüa ka ja saungi kõetakse. Ise sa lähed kindlasti tühja käega, sest neil ju küll- pakuvad isegi...irw:)

linnakorteris on ka kelder olemas. Ja käid toodki kuu jagu valmis, polegi vaja konteineritäit korraga. Teiseks, kui sinutaolised nutavad taga odavat õlut ja muud, veavad seda kokku, siis pole tee lühike ja korteris ruumi küll ? Turul on kahjuks tihti juba segatud kaup, nagu need Pak´i eestimaised mahlad ja smuutid , Poola jt. köögivlijast toodetud aga Eestis. Ja sina usud?

Väga tahaks jah!

Eestlased ei suhtle enam omavahel. Eestlane on eestlasele hunt.

teiste ignoreerimine on moes

Selleks hundiks on tädi Maali sugused. M.O.T.T.

Ctsärlötted ja Cäröliinid ei soovi enam tädi Maalidega suhelda, sest tädi Maalidel pole nimedes võõrapärast kõla. Tädi Maalisid tuleb hoopis häbeneda. Igavesed matsid sellised, eksole.

Maali tädid on võhud!

_Hea moos või veidi kurki on boonus._
Mis kuradi boonus, kelle jaoks? Petis kannab enda boonuse üle lastele. SOODA!

Ma võidan raudselt, kui mul on surres enda kasvatatud kurkidest ja maasikatest hoidised keldris! Ja kaotavad need, kellel on sellised asjd poes.

Kohe kui läheb sõjaks, muutub nende degenerantide palgatöö mõttetuks. Palga eest ei saa siis enam midagi. Aga siin foorumis annavad need linnastunud degenerandid tooni. Oleks hea, kui vanem põlvkond pärandaks omad metsad ja maad neile, kes nende tööd hindavad, austavad ja mõistavad jätkata. Tööpõlguritest lapsed peavad pätranduseta jääma ja välja surema.

Vastupidi, kui läheb tuuma - või keemiasõjaks siis poles just põllusaadustega enam midagi peale hakata, erinevalt aga rahast (sest raha on universaalne vahetuskaup).

Kust sa seda raha võtad? Elekromagnetilisest impulsist oled midagi kuulnud? Pangaautomaadid siis ei tööta enam, poe kassad ka ei tööta enam. Elektroonikat täis autod on kah kutud. Ja kui venelane teeb Narva jõel tsiki-briki ning lõikab ühenduse Volga keskjooksu hüdroelektrikjaamadega (need hoiavad sagedust ülal) läbi, siis ei ole elektrit kah enam. Eesti riik peab peale seda maksimaalselt 3-4 päeva vastu, seejärel sunnib juba nälg ja joogivee puudus paluma meie inimesi, et "Kallis Putin, tule ja okupeeri..." Raha sul siis enam pole, aga kellel on kelder tagavaradega ja oma kaev, see elab ka ilma elektrita edasi. Kes oskab viina ajada, see elab ka edasi. Lugege Heiki Kortspärna "Eestlase saatust", siis teate, mida tuleb hädaolukorras teha. Kortspärana asjad on veebist täitsa kättesaadavad. Kui mitte muidu, siis Nõmme raadio meediapanga vahendusel,
Aga need degenerandid, kes on oma tublid vanemad ilma abita jätnud, ei ole väärt edasikestmist. Nende geneetilised liinid kaovad niikuinii. Mida varem, seda parem. Parem oleks, kui vanemad jätaksid sellised ilma elujõuta lapsed, kes ei saa sõstra korjamisegagi hakkama, ka pärandusest ilma.

sull päästab, otsi lolli, kes siis raha arvel hoiaks

Ei ole häda korral ka "sull" mingi väärtus. Paberraha ainus tagatis on usaldus seda välja andud institutsiooni vastu. On küllalt nähtud neid "Kerenskitega" tapetseeritud peldikuid ja sai ka ise lapsepõlves suurte väärtusetute rahatähtedega poodi mängitud. Häda olukorras toimib ainsana vahetuskaubandus - leivapäts sulle, saapad mulle jne.

Noored maale appi minna ei taha ja ka omakasvatatud aiasaadused süüa ei kõlba. Parem ostavad poest kõiksugu kalleid veganitoite. Aga raha küsima ema-isa käest lähevad küll. Järeldus - arusaama kokkuhoiust pole ollagi.

Miks peakski? Täiskavanud lapsed ise otsustavad mis söögist hea ja kasulik on. Muu oleks selge psühhoterror.

No ongi eluvõõras, kui marja-aiast nagu katkust eemale hoiab. Kui pole kunagi korjanud, siis ju ei oska ning arvabki, et sõstraid kahe näpukese vahel ükshaaval korjatakse väikest sõrme kenasti kõverdades.

Olin eelmisel nädalavahetusel külas ühes alevikus, kus hommikul oli ca kilomeetri pikkuse eramajade tänava iga teise-kolmanda värava taga kast õuntega kõigile soovijatele vabaks kaasa võtmiseks. Õhtul koju sõites oli pilt sama, kastid endiselt täis. Igas aias paistis olema oma kümmekond suurt õunapuud, kõik lookas õunte all. Kellele sa neid õunu ikka pakud, igaühel omadega probleeme. Kas ei võiks neid õunapuid äkki natuke vähem olla?

Igas poes võiks olla mingi teadetetahvel, kuhu saavad inimesed oma kuulutusi panna. Seal saaks ilusti teavitada ka oma õunauputusest.

mida jagatakse.Kutsu omakandi töötud appi.Tule taevas appi.Kui see seltskond viitsiks natukenegi midagi teha,siis poleks nad ka töötud.Eesti aja algul oli tööga probleeme,aga tänapäeval on töötu ikka see,kes seda kohe sugugi teha ei taha.Mul vaja maja juures aegajalt mehekätt abiks.Ümber poe tolgendab neid omajagu,aga mitte ühtegi meest,kes midagigi teha oskaks või viitsiks,pole küll võtta.

Mis siin võigast oli? Minul näiteks on omal suur koht ja varasemalt aiasaadusi hulga rohkem kui praegu, nii, et tööd kodus kuhjaga aga ikka tüütas ämm ja kutsus enda poole kartuleid võtma ja pärast jagas neid kartuleid eitea kellele. Veelgi hullem küla inimesed ja nende lapsed ja lapselapsedki käisid ämma põllul rügamas ja noored olid päris pahased.

Naiivselt mõtlejad ei tule selle pealegi, et võivad ka kunagi kibedat nälga tunda ja vanaema koduaiasaagist unistama hakata. Küll siis kõlbaks vanaema aias ka maatööd teha, et end ja oma lapsi toita. Katastroofid maailmas pole sugugi ainult ulmefilmides nähtu ning supermarketitekülluses priiskamine pole sugugi igavene nagu arvatakse.

Ajupestud vegan oled. Söö oma taimi kui tahad, aga jäta oma propaganda. Ise oled hälvik, eestlane on alati liha söönud, mitte toitunud porganditest ja ploomidest.
Ükohullud, veganid jm. napakad peaks vangi panema, eelkõige oma laste tervise kahjustamise pärast. Sul pole õigust kedagi taimetoitu sööma sundida.

Sa oled ikka täis oinas, eksju? :D
See, et lambaprae kõrvale käib küüslauk, pole sa elus kuulnud, ja et veiseliha moorpraad vajab porgandit, on ka sulle uudis?
Issver Tripp, kas selliseid inimesi päriselt veel on olemas? :D

on see nüüd ainuke ellujäämisstrateegia, sest meie poetoit muutub järjest ebatervislikumaks

Tõsi, see pole enam niivõrd ellujäämisstrateegia noorte osas, aga päris ilma naljata ma olen näinud noort linnatüdrukut, kes on võtnud peenrast porgandi, selle kaevust saadud vees puhtaks pesnud, siis hammustanud...ja ta hakkas nutma. Maitseerinevus ja see kogemus olid niivõrd erinevad!
See on see hetk, kui sa saad aru, kuivõrd rohkem väärt on see oma kasvuhoone tomat või õun vms. Ja seda peab hoidma!

Kasvata ise need kalad, mille pärast kinni püüad. Katseta - siis saad teada, kas kasvatamine on lihtne või keeruline

Tegin juttu lihtsalt hobidest. Miks kalamees ei hädalda ja kutsu suguvõsa appi? Poti põllupidajad aga solvuvad kui neid kuulda ei võeta. Miks on nii, et moosikeetjad tohivad kalamehi vaadata kui arst haiget, vastupidi aga ei? Muide, võibolla kasvatan kalu ka. See on minu toodang. Räägin aga hobidest. Potipõllundust peetakse tähtsaks, kalamehe hobi aga haiglaseks. Said pihta?

kust sa välja loed, et potipõllundus on tähtis ja kalapüük haiglane? Jutt on ju sellest, et lapsed-sugulased-sõbrad pole huvitatud oma töö panustamisest sellesse hobisse ja ei taha ka saadusi tarbida. Mis vahe seal on, kas jutt käib moosist või kalast.

Mina olen ka üks sugulastest, kes eelistab kalalkäimist potipõllundusele. Loen ikka välja küll, et ma olen järelikult laisk kui kellegi üüratud "põllumajandust" ei aita. Loe veel, kalamees ei kutsu kedagi appi oma hobi tarbeks. Kui, siis ainult kalale kaaslaseks, loodust nautima. Kui kellelegi on suure viljasaagi purkidesse panemine nauding, laske käia, aga ärge suruge oma hobi vägisi peale. Muide, ega kalagi odavalt ei tule. Odavamalt saab poest. Meil, kalameestel sama, ise püütud ikkagi oma. Ja nüüd, vahe ongi selles, et meie, kalamehed ei sunni kedagi oma kalu tarbima, konserveerima.

Kahju, kui sul on sellised sugulased, kes üritavad sind "orjastada" oma potipõllundusega ja kes ei saa aru, kui palju on mõistlik hoidiseid teha. Ja tore, et sa omapüütud kaladega sugulasi ja sõpru ei tüüta. Aga ürita seda sugulast iga kord kalale kaasa kutsuda ja pärast iga kalalkäiku talle värsket kala viia, vaata, kaua ta seda välja kannatab. Äkki saab aru, et pole mõtet oma hobiga pinda käia:)

Kutsuks, aga ei tohi, isegi kooliaed on keelatud

Tahad lapsi ka oma veganhullusega nakatada? Hea, kui kellelgi on veel kainet mõistust ja ei panusta sellesse taimekasvatusse ja ökomaaniasse.

Mis lo,l,l inimene sa oled. Mis see veganlus asjasse puutub, kui koolide juures aiamaad riik käskis ära hävitada ja lastele keelati seal töötada? Isegi õunad ei lubanud moosiks keeta.

No mis asjad on õunad jm. taimekasvatus sinu meelest? Puhas veganlus ju ja öko propaganda. Normaalne inimene sööb liha, mitte ei kühvelda muru sisse. Söö ise kui tahad, aga jäta lapsed rahule selle veganhullusega. Lapsed vajavad liha.

Ju mujal maailmas samuti oli nõukaaeg, sest potipõllumajandus meie ajal on vägagi moes

Osta on odavam? Ja siis poe riiulite juures vinguda, et ei sobi selle purgitäie koostis ega tolle oma. Ei kõlba poes, ei kõlba memme keldris... Printsessid herneteradel!

kas rutem autoga sõites ja telefoni näppides teise ilma?

aga selle eest papp tuleb. ka sinu taskusse.

söövad poetomatit, mida võib hoida kasvõi mitu kuud külmkapi tavariiulis, ta on nii keemiat täis et ei lähe isegi raisku.

Punasõstrade osas olen nõus noortega. Ei ole neid vaja palju, ja mahl mul isiklikult ei maitse, jäi keldris aastaid seisma, võibolla isegi nüüd mõni vähemalt 10 aastane purk seal nurgas vedeleb.

saab kõige parema zelee,kujutage ette ,talvel teleka ees jäätis zeleega,paremat ei saa olla.

sitast saab ka korraliku želee valmistada, aga peale korraliku valmistamise ja lõppkujundi nauditavuse tuleks enesele teadvustada ja sh aktespteerida, et kõikidele inimesetle lihtsalt punasõstra -ja/sitaželee ei maitse ja ei ole tervisele üldsegi soovitatav.

Zelee on suhkur ja mahl 50/50

aga siis kasutagi želee tegemist suhkurt ja vett, jäta punasõstrad puutumata!:)

Sõtramahlast saab mannakreemi!

Midagi pole teha, poes ongi ainult välismaised marjad ja puuviljad kui suvel maasikad välja arvata. Suured kaubanduskeskused ei olegi huvitatud eesti oma aiasaadustega kauplemisest, sest kogused väikesed ja kuna säilitusained puuduvad siis võivad kergesti rikneda. Ja tulevikus see olukord ei muutu.
Seepärast ei saagi võib olla tulevikus inimesed teada eesti õunasortide: paide taliõuna, liivi kuldreneti, suislepa jt. ning jõgeva kollase kartuli suurepärast maitset, sest välismaise kraami ülekülluse tõttu saetakse need õunapuud maha. Eriti ilmekas on tänavune aasta kui suurem osa õunu mädaneb lihtsalt ära ja neid ei ole kusagil realiseerida.
Kas tulevikus muutub eesti sordiaretajate visa töö tulevikus mõttetuks? Loodame, et mitte, aga see pole ka võimatu.
Kui vahetuvad põlvkonnad, kaovad ka eesti aedadest viljapuud ja marjapõõsad, mida asendavad muru ja kunstlilled, sest kiire elutempo ei soosi mullas tuhnimist. Kaovad ka suuremad puud, sest sügisel lehtede riisumine on üks tülikas töö. Kui nüüd veel kogu krunt sillutuskividega katta, pole vaja ka muruniidukiga jännata.

Tallinna miljonäritibi tuleb maale haigetele rügavatele vanematele külla ainult selleks ,et millestki puhata ,see juba oma sõrmekesi mullaseks ei tee ja suveks vanemte juurde kaelast ära visatud võsuke istub ilusate ilmadega ainult arvuti taga ja mängib

kas tõesti on parem päevad läbi nutitelefonis istuda, parem on oma kätega midagi valmis teha ja tegelikult on laiskus ja mugavus see, mis ei lase inimestel end liigutada. Igal juhul on kasulikum midagi ise valmis teha kui kõike poest osta. Ise tehtud, hästi tehtud!

ise tehtud, hästi tehtud siis, kui ei pea seda käima tegema 200 km taha ja pealesunnituna.

Imelik küll, ma ei leia kusagilt korralikku talumeest, kes ehtsat Eesti kartulit müüks. Turul müüvad igasugust anonüümset soga, mis on detsembriks mädanenud. Aga loomulik oleks, et need, kes omale tarvekartuli saavad, aitavad selle ka ülesse võtta. Sa Minna muretse omale kelder.

vastaja oled nagu kummist, sulle räägitakse, et ei vajata su talvekartulit ja selle ülesvõtmist, veel vähem mingit keldrit, aga sinu pealt põrkavad kõik arukad mõtted tagasi, raiud ikka oma joru.

Järgmine ajuloputatud vegan- saaks peeti panna ja muru peale hammustada.
Kõik ei ole napsutajad ja kehasuretajad. Enamik inimesi tahab liha süüa ning sõstrad ja tomatid pole mingi toit.

Sel aastal keetsin esimest korda elus ketsupi, tomateid oli palju, aga tulemus üsna tagasihoidlik, suurepärane tomatidest lahtisaamise viis. Keetsin makarone, ketsupi peale, ja mmmm ...vahemere köök valmis.

Aga meil keegi ei söögi sellist asja nagu ketsup, ise tegtut veel prooviks aga no poe omad on jubedad suhkruleotised.

Ma ju räägin oma tehtud ketsupist, eks ju, tomatid ja maitseained, milleks see suhkur veel seal?

No aga söö oma tomatipläga, normaalne inimene sööb liha. Hoia oma veganlus endale.

inimestel on aega rohkem, neil on igav ja parem on ennast liigutada ja millegagi tegeleda, selleks kasvatataksegi rohkem ja tehakse rohkem kui vaja läheb. Noored on tööl, neil on kiire, neil on töökaaslased, pere, lapsed. Elu käib. Vanematel on lapsed pesast läinud. Nad on üksi. Selline oma toodangu või abivajamise rõhutamine võib olla varjatud palve oma lastele- tahan teid näha, et oleksite mu lähedal, et oleks kellega rääkida-suhelda. Et üksindus väga ära ei tüütaks. Selline ülihoolitsus on tegelikult abipalve. Suhelge omavahel, kuni veel hilja pole. Isegi kui te ei söö neid hoidiseid, võtke vastu, tehke head meelt. Isegi kui on kiire elutempo või bensiiniraha läheb kalliks, käige suhtlemas. Kunagi saate aru kui omad lapsed kodust läinud ja ennast üksildasena tunnete. Siis tuleb arusaamine. Inimesed võiksid natuke kaugemale mõelda.Raha on tehtud väga tähtsaks asjaks maailmas, aeg ka. Aga kõik ei ole rahas ja asjades mõõdetav.Iga inimene tahab seltsi. Ka vanemast peast. Siis veel rohkemgi. Kahju, et tänapäeva elutempo nii kiireks on aetuf. Nagu olekski selle jaoks, et inimlikud väärtused tahaplaanile jääks ja lõpuks neid enam polekski.

Üksindus ja tütre hoolimatus on mind aina haigemaks ja haigemaks muutnud. Mobiilis rääkimine on loomulik elu osa, aga kasvõi paari hea sõna saatmine sms-iga emale on liigne luksus. Mõtlengi pahameeles sama, et kui tal ükskord enam lapsi kodus pole, ehk siis saab aru, mida mina tunnen praegu

Pidu ,dieet , horoskoobid ja poosid

ärge andke alla,söövad ju teised puhast keemiat

Mis jutt?! Puhtalt kuuldud külajuttude tasemel jora. Kogu elu on puhas keemia ning keemial ja keemial pole mingit vahet! Ja jutt sellest, et poes müügil olevad toiduained keksmiselt on kahjulikumad, on puha totakas ehk rumalusest sündinud jampsimine. Pole veel maainimene kauem elanud kui linnainimene. Pigem võiks rääkida, et keskmiselt elab linnainimene kauem kui maainimene. Inimese elus on väga palju erinevaid tegureid mis mõjutavd nii elukvaliteeti kui ka mõnevõrra eluea pikkust, st inimelu pikkust mõjustavaid tegureid tuleb võtta tervikuna, kõiki mõjutegureid üheskoos.

MIks ökopoodi? Muide, tavalises poes, jaemüügis olevad moosid, keedised ei olevähem tervilikud kui kodus kasvatatud või ökopoodides. See kodutingimustes moosi tooraine kasvatamine ja moosvaaritamine on tegelikult pärit ajast, kui poodides oli üliväike valik (st see nn ületootmise komme on pärit sügavast nõukaajast). Tegemist on kultuurilise inertsiga, millel tänapäeval puudub mõistuslik ja ratsionaalne iva. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud, poodides on suurem valik kui eales varm ning poodides müüdavad moosid, keedised on koostiselt suurepärased, sageli vähemkahjulikamd kui okopoodides müüdav petukaup või/ja kodu kokku keedetav. Muide moosi ja mahlade tarbimine pole mitte kunagi kasulik, see on tervisele kahjulik, ja seda enam kahjulik nendes peredes, kus kasvatatakse ja valmistatakse moose/mahlasid koguses, mis vastab kultuurilisele inertsile, keskmise inimese arusaamisele ahnusest ja inimlikule lollusele. Moosid ja mahlad rikuvad rängalt hambaid ja seedimist. Neis perekondades, kus selline jama kestab, on lastel ka hammastega keskmiselt kehvemad või lausa eriti hullud lood.

Sööd pektiini ja mõtled-söön mustsõstra moosi

pektiin eraldivõetuna on vägagi kasulik aine, kuid nii selle kui ka teiste mooside/keediste osiste sisselahmine koos ülemäärase suhkriga on tervisele vägagi kurnav ja kahjulik (kahjulik nii hammastele, seedimisele kui ka vaimsele tervisele). Kõik moosid sisaldavad suhrut ülemäära, seda kogust sellisel kujul organism ei vaja,pea kuid seda süüakse sellises koguses sõltuvusest (suhkrusõltuvusest).

Tahaks kohe halvasti öelda..
Isetehtud moosile paned ise suhkrut nii palju kui soovid. Ära pane siis ülemäära. Mina nt ei saa poe moose- ega ka enamikke jäätisi-kooke tegelikult- süüa, sest nad on minu jaoks liiga magusad. Mingi paradoksaalse loogika järgi tehakse vahel ka vähema suhkrusisaldusega tooteid kindlasti suhkruasendajatega.. Nagu wtf, ma soovin tunda marja maitset, mitte suhkru või selle asendaja..Ise teed oma maitse järgi. Kõige parem üldse toormoosi, seal maitset veel kõige rohkem ja suhkrut ei pea üldse panema, kes tahab lisab pärast ülessulatamist ise maitse järgi. Väike karp maasika toormoosi maksab poes 3 eurot..

Kes ütles, et pektiin on kahjulik? Point on selles, et sa maksad odava pektiini eest hinge hinda, aga purgil on kirjutatud-vaarika, maasika vms moos. Ja veel need suhkruasendajad. Sind ju nad võivad petta, aga organisi mitte, ja kannataja on kõhunääre

_Sööd pektiini ja mõtled-söön mustsõstra moosi_
Tüüpiline rumal, harimatu ahnepäts. Sinu organism ei saa kodus keedetud moosist rohkem aineid mustsõstardest kui poes olevast mustsõstramoosist. LIhtsalt inimese organism ei omasta rohkem, enamus sissesöödust s...kse välja. Poe mustsõstramoosist Ja ükski kodus valmistatud mustsõstramoosi purk, mis on juba avatud, ei säili kodus kauem kui poest ostetu. Rumalad ahnepätside mõtlemine püõhinebki arusaamale, et mida rohkem trervisele kasulikke aineid sisse ajan, seda kasulikum see kõik on.

_Isetehtud moosile paned ise suhkrut nii palju kui soovid. Ära pane siis ülemäära._
Ainult idioot saab mõelda, et kui poe suhkur on magusam või kui selles on suurem suhkrusisaldus kui kodumoosis, siis kodumoosi suhkurusisaldus ei ole ülemäärane.

* kui poe MOOS on magusam

Kust sa võtsid, et ma moosi keedan?

sa ei peagi keetma moosi, ja ma polegi seda mõelnud. Lihsalt märkasin su väidet, mis oma olemuselt oli ju puhas lahmine. Mitte üheski poes müüdavas moosis pole pektiini ja marjade vahekord selline, et sa sööd ainult pektiini. Marjade kogus on täiesti piisav. Iiimene harjub kõigega, ka marjade väiksema kogusega. Ei ela see inimene kauem, kes sööb suurema marjasisaldusega moosi. Tegemist on lihtsalt maitseelamuste saavutamise taotlemisega, praktiline kasutegur on aga nullilähedane, aga organismile pigem siiski kahjulik. Tühi töö ja vaimu närimine. Inimese organism pole loodud nii suurte koguste suhkru soomiseks, täiendava suhkru manustamine ongi alati kahjulik, kuid ei tapa, organism saab teatud ulatuses ise hakkama. Naturaalsete värskete marjade mõõdukas söömine, on iseasi.

Kes on õelnud, et suhkur on mürk ja suhkru ei ole vaja? Suhkur on olululine toiduaine, aga lumehälbekestel aju on pestud, nemad sellest aru ei saa.

Jah, lõpptoodanguks on glükoos, mida vajab sh ka aju, kuid kuhu panna üleliigsed kalorid, mis kui bumerangina muude ränkade haigustega lööb? (rasvumine, kõhunäärme ja maksa seisundi halvenemine, suhkruhaigus jpt haigusi)? Muide, piisavas hulgas glükoosi saab inimene ka mujalt, selleks ei pea kontsentreeritud koguses suhkruid näos sisse ajama. Täiendav suhkur, mida me tootmises/valmistamises kasutame, on TÖÖSTUSTOODANG ja seda inimorganism EI VAJA! KÕik, mida inimorganism vajab, on kättesaadav loodusest selle ehedal kujul. Ja see on piisav.

Kui on kirjutatud et marjade sisaldus on 50 %, siis seal ongi 50%.Kui ma tahan puhtal kujul marjade moosi, siis ma mõtlengi marjade moosi mitte tont teab kust korjatud apelsiinisest pektiini pealekauba. Muidu, kad tõesti sina moosi sööd nii kilo korraga, kui nii väga seda suhkru kardad? Inimene harjub ka kummist tomatidega, ja need, kes midagi parimat ei ole saanud proovida, ei oska ka tahtma.

Kel üleliigsed kalorid, kel energiaallikas , igal oma, ära mõõda oma mõõdupuu järgi. Ja pole veel kohtunud inimest, kel moos oleks põhitoit.

Ühesõnaga te räägite maitseelamuse saavutamisest, mitte aga muus. Moos ja marjasisaldus on sulle üksnes selle saavutamise vahendiks. Nii lihtne see ongi! Muide ükski moos ei saa sisaldada üksnes 50 marju ja 50 %pektiini, st puhtal kujul marjade moosi pole võimalik valmistada. Samas on pektiin ju looduslik, pärit peamiselt õuntest, aga seda leidub ka paljudes teistes marjades. Nii et kui sa sööd nt õuna, siis sööd sa samal ajal ka pektiini. Ja kui sa sööd oma tähtsat ja enneolematu väärtusega kodus mustsõstra moosi, siis sööd sa samas ka mustsõstardes olevat pektiini.

_Väike karp maasika toormoosi maksab poes 3 eurot._
Kodus valmistatud toormoosi omahind on ilmselgelt kõrgem! Lihtsalt on terve hunnik inimesi, kes ei ole võimelised mõtlema kulude-tulude arvestuses. Nemad näevad üksnes tulu (sissetulekut, emotsionaalse hüve, maitseelamust jm emotsionaalset).

Poemoosides kasutatav pektiin on apelsiinidset!!

On või? Kalkulatsiooni palun

Vahet pole millisest viljast pektiin pärit on, aga mõte sellest et justkui see oleks ainult apelsiinidest, see ei vasta tegelikkusele. Väga palju kasutatakse õunast saadud pektiini.

Kalkulatsiooni peaks esmalt esitama need, kes väidavad, et poes müüdava toormoosi 1 purgi (või karbi) hind on kõrgem kui omatarbeks tehtu omahind. Samas, ilmselgelt on kodus tehtu omahind kõrgem kui poe lõpphind, st koos juurdehindlusega. Võtame keskmise töötunni maksmuseks tagasihoidlikult 6 eurot. On ilmselge, et näiteks 10 purgi või karbi toormoosi tooraine (marjade) ehk põhimaterjali kogumiseks, tormoosi valmistamise eeltöödeks ja toormoosi tegemiseks ning selle järeltöödeks kulub sul vähemalt 5 tundi (kokku 5 x 6 = 30 eurot : 10 = 3 eurot). Lisaks, kui käid taarat ostmas poes ja kasutad selleks sõdukit, siis ka karpide või purkide ja kaante maksusmus + sõiduki kütus + amortisatsioon + toormooside eel -ja järeltöödel, samuti toormoosi valmistamisel kasutatava vee, elektrienergia ja suhkru maksumus. Täpset omahinda pole momendil võimalik kokku lüüa, sest see oleneb eelkõige eelnimetatud asjade ja tarbitavate teenuse/kauba hindadest ehk reaalsest lõppkulust, Eelosundatu põhjal võiks prognoosida ühe toormoosi purgi või karbi omahinnaks mitte vähem kui 4 eurot. Samas on poodides müügil olev moos alati kaupmehe juurdehindlusega, üldiselt 10-35%, mõnikord isegi enam. Seega, kui 4 eurose omahinnaga toormoosi müüdaks poes, millele lisandub paratamatult kaupmehe juurdehindlus, siis tuleks selle kodus valmistatud toormoosi purgi või karbi lõpphinnaks 15%-lise juurdehindluse korral 4,6 eurot, kuid samas lisanduks sellele ka transpordikulu ja amort (kauba tarnimine kaumeheni), mille tõttu lõppmaksumus valmistajale, kes on samaaegselt ka tarnijaks, suureneks veelgi. Poes müüdava 3 eurose toormoosi lõpphind on aga kujunenud selliseks just toormoosiks kasutatud suurte koguste (mida kodustes tingimustes pole võimalik töödelda), energia, vahendite ja hanke kulude optimaalse jagunemise (kokkuhoiu) toote iga ühiku peale, st mida suurema koguse sa toodad, seda väiksemaks kujuneb ühe purgi või karbi omahind.

Ja kui nüüd eelmärgitud valmistoodangule sõidetaks järgi, siis tuleks eelmises kommis toodud maksumusele lisada nt 200 km korral (2x100, st sinna ja tagasi) selle läbimiseks minev kütusekulu (nt 8 l/100 = 10 eurot x 2 = 20 eurot) koos sõiduki amordikuluga ühe km kohta (oletame et 1km hinnaks kujuneks 0,4 eurot), kokku kulu 200 km peale 80 eurot. Seejärel jagame 80 eurot 10 purgi peale, st igale purgile jaguks 8 eurot, lisaks juba saadud 4 eurole. Lõpptulemus: ühe purgi lõpphinnaks koos tarnekuluga tuleks 12 eurot (so 4 + 8 = 12) ning kõigi 10 purgi kohta 120 eurot (so 12 x 10 = 120). Seega kujuneks toormoosi hinnks lõpphanikjatele 120 euro/10 purki/karpi. Samas kui ta hangiks toormoosi kohapealt ja poest, hinnaga 3 eurot, siis kujuneks selle (10 purgi/karbi) lõppmaksumuseks lõpphankijale max 40 eurot (arvestada oletatavat bensukulu linnatingimustes 10 euro jagu). Vahe 10 purgi peale kokku 80 eurot kodutoodangu kahjuks ja kohapealt ostmise kasuks.

Ja ülejäänud 80 euro eest saaks kohapealne hankija toormoosi 3 eurot/purk LISAKS kokku veel sic! 26,6 purki/karpi, Seega kui toormoosile järelesõitmise korra saaks 10 purki, mille maksumuseks kujuneks 120 eurot ehk 12 eurot purk/karp, siis kohapealt ostmise korral saaks ostja enda poolt teenitud palgast võetava 120 euro eest, millest tuleb lahutada 10 eurot kohapealset sõidukulu, kokku sic! 36,6 purki/karpi toormoosi (110 : 3 = 36,6)! Seega kokku 26,6 purki/karpi rohkem kui 10 purgle/karbile ise autoiga järgi sõites. Jne jne.

Ja kui võtta töötunni maksumuse aluseks 6 euri/h, siis tuleks selle 10 purgi moos järeleminemise jaoks teha arvestuslikult maksustatavat tööd kokku 20 tundi! (so 120 : 6 = 20). Samas kui sellele lisada veel 5 tundi, kui ta ise valmistaks 100 km kaugusele need 10 purki moosi, siis tuleks tema töötundide arvuks lausa 25 arvestuslikku töötundi! (so sic! 3,1 kaheksatunnist tööpäeva!). Kui ta aga ostaks need 10 purki moos kohapealt, kogukuluga 40 eurot (3 x 10 = 30 +10 = 40), siis 6 eurose töötunni korral tuleks tal 10 purgi saamiseks töötada kokku 6,6 tundi (so vähem kui 1 kaheksatunnise tööpäeva) ning talle jääks alles 80 eurot, mille saamiseks ta tegi eelnevalt tööd arverstuslikult 13,3 tundi, so ligemale 1,6 tööpäeva. Samal ajal aga töötaks maal kohapeal elav inimene 10 purgi toormoosi saamiseks üksnes 5 tundi (5 tundi vs 20 tundi mille jaoks peab ta 6 euri/h korral tegema 20 h tasulist tööd!). Jne jne.

Te miinustajad olete kas soodad (kui ei tea, mida teete) või te olete värdjad (kui teate mida tegite).

Õunakoortest täpsemalt. Poe õunu peab koorima, aga pektiini või küll sisse ajada

Nii et sa tõesti sõidad vanematele külla ainult mooside järgi, normaalsetes peredes käiakse külla ja moosi antakse kaasa, kui on mida andma

Moosi keedan töövälisel ajal ja oma vabast tahest, st nutitelefonis ja Facebook'isistumise asemel

Loe artiklit ja jää teemasse, teema ei seondu moosiandmisega. Ja muidugi pole vaja valetada!

_Moosi keedan töövälisel ajal ja oma vabast tahest, st nutitelefonis ja Facebook'isistumise asemel_
Kui palju, kui mitu liitrit siis moosi kokku keedad?

Selle ajaga millega sa oma oopuse kirjutasid, olen mina täna juba ühe laari moosi ära teinud. 8 liitrit, kuusteist pooleliitrist purki. Õunad tasuta, pohlad metsast, kulus veidi suhkrut. Elektrit ei kulunud, keetsin pliidil. Seega - tee oma arvutused ümber. Aga sina oled teinud "tühi-tühja".

Ei pea poe õunu koorima, selle järgi puudub igasugune vajadus! Jah, siis võiks rääkida koormise vajadusest kui inimesed sööks "tööstuslikult" kasvatatud õuni päevas kilodes.

Sa lontrusest ja valepunnist tädi Maali, istu omale see 16 kg õige sisse!

Tädi Maali, sa ise oled teinud tühja, sest su moos läheb raisku! Aga lohuta end sellega, et said pisut tervislikult liikuda, ehkki polnud sellel mingit sisuliselt mõtet ju!

Kui tädi Maalil kuluks selle mooskoguse (16 liitri so 32 pooleliitirist purki) sisseväntamiseks 10 kuud, so kuni 2019 juuli lõpuni, siis peaks ta igal päeval (keskmiselt ~300 päeva jooksul) seda moosi enesele sisse ahmima mitte vähem kui sic! 1/10 osa 0,5 liitrisest purgist! Iga päev 10 kuu jooksul. Sestap ma ei imestagi, kui tal pekine perse_ vastu maad käiks.

Kas pohlad tõid autoga või jalgrattaga metsast koju?

kas loll olla on väga valus, küsin ma su käest, ekstaole?

Kes räägib, kes vastust soovib? Saatana sigitis?

kaldkriips, miks sa küsid, kas oled lolliks minemas või soovid et läheks? ma ei tea, sa küs oma vanemate käest!

Sa ei saa sellestki aru, et sinule küsimus esitati,mida sinusuguselt lootagi peale selle pläma, mida siin hulgi oled tootnud.

Ühe inimese laupäevane päev on täielikult sisustatud, jaurab päev otsa siin.igal oma hobi, kes keedab moosi, kes targutab labasel moel kommentaariumis. ei tea, kas rohud on võtmata ununenud?

_Sa ei saa sellestki aru, et sinule küsimus esitati,mida sinusuguselt lootagi peale selle pläma, mida siin hulgi oled tootnud._
Lapsuke, sa ei ole esitanud mulle ühtegi küsimust, sa esitasid üksnes väite, mille formuleerisid lihtsalt küsilauseks (et varjata). Sinu infantiilsus seisnebki antud juhul selles, et sa oled kui laps, kes kujutab enesele ette et kui ta on kakanud püksi, et siis vanemad ja teised sellest aru ei saa.

_Ühe inimese laupäevane päev on täielikult sisustatud, jaurab päev otsa siin_
Kust sa tead, oled mode või adminn, kes käib siin pröökamas, kes siin olla ja mis arvamust kellegi vastu esitada tohib? Infantiilne! Täiskasvanu puhul oleks selline infantiilsus debiilsuse märgiks. Lambada.

Kommentaaride kirjutamine on ÕL-le kasulik, see toodab väljaandele tulu. Seega, kui sa oleks kas mode või adminn, siis tuleks sind viivitamatult vabastada, sulle kinga anda ja sind teise inimesega asendada. Kui mode või adminna ajab tulule orienteeritud väljandes oma iisklikku agendat, siis see tähendab, et seesugfusne ei saa aru, kus ja miks ta on ning mida ta tegema peaks.

Mitu arvestuslikku tòötundi sa siin kommimise peale juba kulutanud oled?

Salateid, kurke. toormoosi julgelt paarsada liitrit sel suvel-sügisel. Kõik viiakse keldrist ära. Mina kontrollimas ei käi, kes mida võtab, aga kevadepoole teen inventuuri küll, et näha, mis rohkem maitses ja mida järgmisel aastal rohkem kasvatada ja sisse teha, et ikka jätkuks. Kohustusi kellelegi rohkem pole pandud, kui et mõne aasta järel kasvuhoonele kile peale ja igal kevadel lepime kokku, kas ja kui palju mulle vett tuuakse, sest vett mul põllul ei ole. Paistab, et pojad-miniad on rahul. Ja minul on ka millegi kasulikuga tegeleda, kuni töö kõrvalt veel jaksu on.

See kirjutaja "jobule" ja need teised nimed kõik, on ju päris suure tähega Jobu, normaalseks ei saa sellist inimest küll pidada.

Jätke külmkappi 2-3 kuuks seisma poemoosi purk, milles viimased 3 spl sees. Tulemus on uskumatu. Moos, mis ostes oli marmelaadise konsistentsiga, on nüüd jäle, mõrkjas vedel ollus, mis ei meenuta oma väidetavat toorainet millegagi. See keemia ei kõlba toiduks isegi mitte hallitusseentele - ja teie kiidate taevani?

teist keegi ei ela kauem, keetke neid moose, kasvatage õunu jms, see ei aita - surm on vältimatu.

Ja noored mutid, pässad kurdavad, et raha ei ole ja riik ei aita, irw

Jah, on ka noorelt vanamutistunuid naisi

Sa võid seda maltsa süüa, kõik ei ole murunärijad.

Ükski normaalne inimen ei söö seda vesist muru, lõpeta oma veganluse promomine.

mitte toidu valikutes pole selle loo sisu, vaid eakate inimeste suutmatuses oma sissetallatud rutiinset elu muuta siis, kui nad enam ei jaksa enda peale võetud koormat kanda. Ei raatsita oma aeda vähendada, puid maha võtta, vähem sisse teha. Arvatakse, et üksinduse ja vajalikolemise tunde kompenseerimiseks on neil õigus sekkuda noorte ellu sunniviisiliselt. Poeg ütles mulle ka, et ema - asjade kinkimisega sa tütre sõprust ei võida. Ma ei uskunud seda varem, aga näen nüüd, et tal on õigus.

Olen sinuga täiesti nõus. Need omakasvatatud tomatid kurgid on maailma parimad :) iga aastane lemmik aeg kui need valmima hakkavad :)

et omakasvatutu on peajagu ostetust parem.Aga artikkel on sellest,et kui ei jaksa ise enam teha,siis ei tasu tõesti teha.Olen vanavanem ja saan täiesti aru,et lastel on oma elu ja omad käimised.Tõesti,miks nad peavad kohale tormama iga oma muti kräunu peale.Ma olen selle kammaijaa ise läbi elanud oma nooruses ja nüüd püüan enda lapsi ja lapselapsi sellest "hobist" säästa.Kui oled ise tegija,siis tee endale,ära muretse kogu aeg järeltuleva põlve eest.Las nad otsustavad ise ja teevad töötavad ka enda heaks ise.Ärge hoolitsege pidevalt.See kanamammandus ajab juba kõrvalt vaadates iiveldama.

Sul on kindlasti õigus.
Mina olen ise ka pensionär paar aastat, ema ütles alati, kui vaneaks saad, hakkad ise armastama aias toimetamist.
Nüüd on see aeg käes, emakest enam ammu pole ja väga kahju, et omal ajal polnud tema tegemiste juures, kuigi aiandus ja saaduste purki saamine oli koos olles suvilas.
Eks ma ka tegin midagi "kohustuslikus korras", aga nüüd on endal tahtmine sama moodi neid häid säilitisi teha, aga pean abi netist otsima.

..peab ikka nii ütlema,muidugi mugavam osta poest sisse imporditud(kemikaale täis)puu-,juurvilju.Samas aidata vanematel või vana vanematel oma mahla aiasaadustest teha,mis palju tervislikum,kui poes ostetavad mahlad,mis taas keemiat täis.Kuid valik on teie,egas pea iga nädalavahetus käima,vaid sügisel paar korda,aga tundub,et väsitav...

ei tule,aga kui peaks tulema selline suvi ka järgmine, siis hinnad laes.Küll siis kobivad lapsukesed kottide ja kastidega kohale sealt linnast.

Esimene kilo on maitsev, aga 20 kilo enam mitte.

Noored virisejad, võtke end internetis kokku ja tehke vanavanemate aiasaaduste ülejääkide jaoks turg. Ise ei pea kannatama ja memm saab pensionilisa. Puhas mahetoodang ju.

ei ole mahe - sul pole aimugi tegelikult, kuidas memm sinna sõnnikut doseeris..
aga sõnnik kubiseb nitraatidest..
ühest küljest nitraadid ongi need mis taime vohama panevad, aga teiset küljest nende ülejääk soodustab vähi teket..
mahetoodanguks saad nimetada neid tooteid, millede puhul väetiste doseerimine on täpne.. ehk siis kasutada tuleb kunstväetisi, mille toitainete sisaldus on teada ja mida saab mõõta..
aga kui te nimetate "mahedaks" seda, mis on sõnnikuga nitraatidesse uputatud, siis oma elu ja tervise huvides soovitan sellest mahedast laia kaarega mõõda käia..

Kui sõnniku panna sügisel (mida reeglina tehakse), ei kubise seal midagi nitraatisest

Kas nitraatide olemasolu sõltub sellest mis aastajal te sõnnikut panete või millal on sõnnik toodetud ning kas põllule laotatav sõnnik on toodetud üksnes sügisel (kuidas küll?!) ja potipõllundusega tegelevad teavad ja panevad oma lapikestele üksnes sügisel toodetud sõnnikut (oh kust seda sellises koguses huvitav üldse saada oleks?!). Think about!

paistab, et siin foorumis on hunnikute viisi keemiavõõraid inimesi ja ostavad kõike, mis neile pähe määritakse..
aga head isu..
eks igaüks peab ise oma sõralised toitma..

Sa õpi enne, kuidas käib sõnniku ja kuidas kunstväetiste omastamine taimede poolt. Sõnnik on orgaanika ja see on hoopis teine lugu. Teiseks pole neil memmedel tänapäeval sõnnikuga võimalik laiutadagi, sest lehmi nagunii ei ole. Panevad komposti ja taimeleotisi. Isegi kui oleks sõnnikut volilt võtta, siis ka ei liialdataks sellega, sest lõppude lõpuks on maainimestel omad teadmised ja kogemused ja ammu teada, et ka sõnnikuliiaga ei saa head saaki. Pealegi, seni, kuni maal olid kõigil lehmad ja sõnnik oli põhiline väetis, olid ka inimesed terved, sest sõid naturaalselt kasvatatud toitu. Sa uuri parem, kui palju nitraati ja muud jama on banaanides, mida sa memme õunte asemel sööd.

Ei ole neil memmedel seda sõnnikut enam kusagilt võtta ( kes teab kedagi, kes loomi kasvatab?) - ikka oma aia kompost on see kasvataja- väetaja

Tead, agronoomia sinu jaoks on astronoomiateadus, targem oleks lihtsalt vait olla.

Jajah, nii see läheb, kui inimene ei usu, et väljaspool näoraamatut ja instagrammi on ka elu, pealegi reaalne elu. Puhtalt nuti-mandumine!

Jah, sõnniku doseerimine on omaette kunst ja vanaemade "mahe" võib olla kaheldava väärtusega. Mul ämm, kes on hullult sõnniku-usku ja minuga vaielnud kunstväetise üle (olen seda meelt, et kunstväetist on võimalik väga täpselt mõõta, sõnnikut mitte) väetas sel aastal oma maasikapõllu täiesti surnuks. Kõik taimed kuivasid ära. Ja tal tihti juhtub, et lehed on väetamise aastal võimsad, aga vilju ei kuskilt tulemas.

Keskelt läbi pole see maainimene (ka naturaalmajandust harrastav) linnainimesest kunagi veel kauem elanud. Jätkem möla, inisemine, emotsionaalsete argumentidega vehkimine ja valetamine.

_11.45 / 13:11, 22. sept 2018_
Lahmid niisama või oskad oma väidet põhjendada?

Kellel lehmasõnnikut on? Ostaks kohe, kuid lehmapidajaid on nii väheseks jäänud, et õiget sõnnikut pole saadagi. Lumehelbekesed lähevad poodi Poola nitraatidega õunu ostma. Ma pole oma õunu kunagi väetanud, aga kannavad nii et vähe pole ja sel aastal on mahedalt kasvanud õunad kiduussidest läbi aetud. Uss on teadupärast nii tark, et väetisega kasvatatud õuntesse nad ei lähe.

Tead, sel aastal taimed kuivas surnuks ka ilma sõnnikuta, ja mitte ainult maasikad, nt metsas sai korjata juba kuivatatud mustikaid

Mina käin korjan karjamaadel

Osta poest on kindlasti lõppkokkuvõttes odavam, kui me räägime lõpp-produkti ehk toote omahinnast. Iseasi oleks täielik naturaalmajandus, aga see ei ole tänapäeval enam võimalik. Toote omahind poes oleva kauba puhul on saavutatav kogusega, maakodus või üksiküritajana selliseid koguseid valmistada pole võimalik. Seega pole maal võimalik isegi ligilähedaselt nii madalat omahinda saavutada kui seda on poes müüdavatel moosidel (ka muudel toodetel). Mõttelaad, et kui sõidan linnast maale ning valmistan ise või toon sealt nn vanaema isevalmistatud tooteid linna, et siis justkui oleks super odav lugu, on jah omane siiski vähese haridusega inimestele. Üldiselt on kõik vastupidi: isegi kui mingi moosi omahind olekski väiksem kui poes müüdaval moosil, siis selle moosi maalt linna tarimise kulu lisandumisel muutuks see moosipurk ka reaalselt kallimaks (kulukamaks) poes müüdavatest moosidest. Inimene on ratsionaalne olend, majanduslik mõtlemine pole kunagi halb; sellise mõtlemise surub meile peale majanduslik olukord. Rumalaid ei innusta mõtlema ka mitte kitsikus või kalkuleerimise vajadus.

Moosi tegemine maal ei maksa suurt midagi, puhas hobbi ja kõrge kasuteguriga-oma tarbeks, kingituseks, emotionaalne lisaväärtus pealekauba. Jah, sügavkülmiku elekter kulub, aga ega seal ainult moos on hoiul. Ja ka purgis saab panna ilma suhkruta, selkeks on vastavad purgid poee (oma kappis) olema s, kui sa veel ei tea,

Maale käiakse ainult moosi järgi!? Kui poleks moosi, vanemad jääks külastamata? No tead, sina, ratsionaslne isend, kes küll sind on kasvatanud, kas lastekodu?

AS Metsaküla Piim müüb sõnnikut.

_Moosi tegemine maal ei maksa suurt midagi_
See on jah tõesti tõesti rumal jutt. Teematõstatuse tingis väide, et maal tehtud moos on odavama kui poes müüdav (mis on ju selge jampsimine ja võimalik et ka inimeste eksitamine). Kui sa räägid hobist, siis teine lugu. Kuid siis tuleks teha üksnes iseendale või oma perele, kellega koos elatakse ja kes sellist toodangut süüa sooviks. Kui aga rääkida skaalal -> poes kallim, isetehtud odavam, siis tuleb meil mõlemal juhul omahinna aluseks võtta mh ka rahalisse väärtusesse ümber pandav aeg tööajana (moositegemiseks kulutatud aeg), kulutatud elektrienergia ja kõik-kõik muu rahasse ümber arvestatu, sh purgid, kaaned .... ja poeskäigu rahaline kulu jne. Asi muutub eriti hulluks, kui seda toodangut tehakse hullult palju (st ise üksi ei olda võimeline seda ära sööma) või seda toodangut või selle valmistamist hakatakse pealesuruma teistele, nt linna või mujale kolinud lastele, väitega et see on tervislikum ja selle tõttu elab inimene kauem. Inimene valmistab suuremas koguses kui ise soovib tarbida ja siis sunnib teistele peale nö sundtarbimise. Kui inimesel sellist sundtarbimist poleks, siis sööks inimene kohe kindlasti vähem moose ja tarbiks vähem mahlasid, mis kokkuvõttes on tervislikum sellest, kui tegeleda mooside ja mahlade sundtarbimisega.

Jah, käiakse vanematel külas. Jah erinevatel põhjustel. Aga saab lapsed ka panna vanematel külas käima. Lastekodu kasvatuse jutt on muidugi häbiväärne. Olen seisukohal, et inimene peab kõike asju elus ette võtma määral, mida ta suudaks üksi ära teha, st ilma teiste abita. Küllaga vanemaid, kes ootavad lapsi külla selleks, et neid panna tegema sellist tööd, mille ettevõtmine otsusti üksi, aga mida üksi ei olda võimeline ära tegema. Ühesõnaga elatakse minevikus, ollakse jäänud kinni rolli, kus vanem oli laste käskijaks ja perekonnapeaks. Seniilsuse esimene aste.

Tead sa kunstväetaja.Mitte sõnnik ei kuivatanud,vaid niiskuse puudus ja eriline põud.Juhhei

karjamaadelt korjatu ei ole sõnnik,vaid lagundamata sitt.Sellega kõlvad ainult umbrohu seemet.Sõnnik,kullake on see,mis on seisnud ületalve hunnikus ja on omas kuumuses ära käärinud.Sitt ei ole sõnnik.Niipalju siis sellest tarkusest.

Moosi pärast pole vaja vanemaid külastada. Aga teie väide sundab, et olete aldis manipuleerija enesekasu huvides.

Vaata kui tõmbame rubilniku välja elektrit enam ei ole, siis on urbaniseerunud ühiskond käpuli

Sa oled nii eluvõõras inimene et sellist annab otsima16.05

Milline rahaline kulu!? Käimine kuskil juba maksab? Kellel ma nüüd pean maksma, et saaks poe poole astuma (aga milleks seoses moosi tegemisega, ei saanudki aru). Ei ole väitnud, et oma tehtud moosi süües inimene elab kauem ,see on sinu fantaasiavili, aga küll väidan, et meeleolu on positiivsem, mis on hea tervise pant.

Noh miks sa seda kohe taimede peale laotad? Komposti tegemisest ei ile midagi kuulnud?

Kes meist ei ole, ja oled silmakirjalik, kui väidad vastupidist. Ja altruismist sinu puhul asi on kaugel.

Ha ha ha, pensionäri jutt, nalja nabani, lumehelbekeste jaoks kõik 25+ juba pensionärid

Väetamisest: panime eelmisel sügisel kasvuhoomesse uue mulla nii 50cm sügavuselt ja väetasime seda hobusesõnnikuga - umbes ämbritäis 4 ruutmeetri peale, kahe kasvuhoone peale siis 6 ämbrit. Ja tomatid ning viinamarjad olid parimad, mida kunagi oleme saanud.
Lisaks olin tark ja kastsin iga nädal 2 korda õunapuid. Kõikidel naabritel olid õunad kas kribalad või kuivad või mädanesid jne, aga meil oli väga hea õunasaak ja sellest tuli umbes 100 liitrit veini, 100 liitrit siidrit ja 400 liitrit õunamahla, millest 250 müüsime sõpradele-sugulastele ära - oleks rohkem ka müünud, aga tahtsime endale ka jätta.
Ja ei meil ei ole mingi 10 hektarit õunapuid, see kogus tuli üheksa õunapuu pealt.

Kui maainimene elaski linnainimesest lühema elu, siis ikka rohkem sellepärast, et tegi eluaeg füüsiliselt rasket tööd ja sageli ei saanud õigel ajal arsti juurde. Ikka pingutati, kuni jaksu oli, sest ega loomad ja põld ei oota, kuni sina arstikabinettide uste taga passid. Ja kui mindigi abi otsima, siis oli see juba viimases hädas ja sageli liiga hilja. Ega ilmaasjata ei imestanud vanasti külanaised, et kuidas linnas nende eakaaslased ikka nii noored välja näevad. No ei olnud aega maal enda välimuse ega ka tervise eest niimoodi hoolitseda. Aga teisalt - kes see maal teadis midagi allergiast ja muudest moodsatest tõbedest. Need olid algul pikka aega vaid linnalastel, enne kui maale ka heaoluelu haigused jõudma hakkasid, sest igasuguse jama sisse söömine läks moodi.

mis sa arvad, et pensionär on eluaeg pensionär olnud? on nemad ka nooruses tööd rabanud, lapsed kasvatanud ja moose-mahlu-kompotte teinud. Seda viimast ikka vabast ajast. Paljud pensionärid käivad ikka veel tööl ja vabast ajast vuntsivad praegugi hoidiseid.
Ja arusaam, et "selleks et pensionit saada, selleks ei pea midagi enam tegema". Eks sellest võiks rääkida 40 aasta pärast, kui juhtud pensile jääma - kas pensi saamiseks ikka oli vaja tööd teha või mitte.

..kasvatatud kartulid on pärast keetmist sinised,aga sügisel põllule pandud sõnnik,ei ole juurviuljadel nitraate ja siniseid kartuleid.

Eks loe sõnnikust: http://lilliagro.ee/?c=sonnikust&l=et

Tead seda ütlust, et küsija suu peale ei lööda? Mitte rumal ei ole see, kes ei tea, aga tahab teada, vaid see, kes ei tea ise ka, aga peab teist, kes küsib, rumalaks.
Sama selle lehega - mul ei avaldatud kommentaari, kus link artiklile sõnnikust, nagu ei avaldatud ka seda, kus vihjasin, et vabapidamisel kanade elu hulga hullem kui puurikanadel ja andsin lingid.

sõnnikus pole nitraate tänapäeval ollagi.Ära aja soga kui ise ei tea.Mahe on siis kui kasutatakse lehmasõnnikut ja külvikorda. Väetist mahedale ja sul on kriips peal.

Maasikad surid tänavu kuivusesse, aga mitte sõnnikusse.

olen töö kõrvalt teinu alati aiamaad ja ka hoidiseid. Pole kunagi olnud probleemi. Pole see tõõ nii tappev, et selle taha pugeda.

on muidugi kõige odavam süüa makarone.

Tõepoolest, maainimene "kulub läbi" rutem.

Selle aasta oma kasvatud tomatid on väga maitsvad ja neid on õnneks rohkesti... jätkub veel pikemaks ajaks. Neid poe päritolu kummist tomateid ei taha.

loen ja mõtlen, et minul on kõik vastupidi. Olen üksik naine kortermajast, ka juba mõni aasta pensionil ja tööta, poeg elab kaugel, ei ole mul Pärnu linnas ega maal ühtegi tuttavat ega sõpra, kes kurdaks aiasaaduste ülejäägi pärast, aitaks ka korjata kui vaja. Küll ma oleksin õnnelik kui kasvõi mõne hea sügisjooniku ja tomati tasuta saaks. Aedades uputab, aga turul õunakilo 2,5€. Vaatan turul neid ilusid kohalikke aiavilju, kuid piirdun mõne poetomati ja kurgiga nädalas, mis tuleb odavam.

Lõpetage oma veganluse pealesurumine, inimene peab liha sööma.

Liha ilma tomati-sibula salatita ei ole söömise väärt

Kui üle viiendiku toidust on loomne valk, siis oled varsti mullatoidul või õigemini tehakse sinust mulda. See on tervise suhtes nii kuri tegu, et kõik teadjad vaikivad liigse loomse valgu tapvast loomusest. Soomes on sellest arusaadud. Soome president ise on teatanud, et sööb loomset ainult 1 kord nädalas. Kui inimene oleks loodud ainult liha sööma, siis ta suudaks seda teha toorelt ja ei maitsestaks taimedega liha.

Inimene on loodud liha sööma, muidu, oli ajad kui muud ei saanudki, põhjas siiamaani põhitoit on liha

Inimene on segatoiduline. Ta saab ka ilma lihata elus püsida, aga iseasi on, kas see on nii mõeldud meie organismi jaoks.
Inimese organismile sobib kõige paremini siiski väga mitmekesine toit, mis sisaldab kala, liha, köögivilju, seemneid, mett, puuvilju jne. Neid tarbides tuleb aga mõistlikkuse printsiipi kasutada - praekartulid ja praetud peekon on jube maitsvad, aga ära neid rohkem kui korra-kaks nädalas söö. Liha tuleks süüa vähem, see on tõsi, ja mereande, köögi- ja puuvilju rohkem, aga igasugune äärmustesse minek on väär.

liha ja sured mõnda vähki hiljem või ülekaalu tõttu südamehaigusse.

Ei olnud meie esivanematel mingit vähki!

Ei ole.
Mina olen siiani elus...

eskimod võiks küll vegantoidule üle minna- korjavad veest vetikaid, segavad hülge ja vaalasõnnikuga segamini ja millised mahedad kurgid, tomatid ja kartulid sealt siis tulema hakkavad! Pealegi on neil tohutu eelis- pool aastat on kogu aeg valge ja kõik muudkui kasvab ja kasvab ja samuti on neil eelised ka säilitamise osas- lükkad aga uksest välja ja otse tasuta sügavkülmutisse. Lõpnud vaalakorjuse põletad aga rahumeeli katlamajas soojuse saamiseks ära!
Siiamaani imestan, miks nad taimetoidulised pole!

Ma joodik ole kui poest tomateid ostan
Vanaema elab 600 km kaugusel

Sama siin:) ema naerab, et käin millegipärast eriti tihedalt külas just siis, kui ikka "midagi saada on" ja pigem kutsub mind korrale, et "jäta ikka teistele ka midagi". Aga mis seal salata – oma tomatid, maasikad, vaarikad, punased sõstrad (nägin ükskord Kaupsis müügil pisikest karbikest, hind 5.-), ploomid, õunad ja moosid on lihtsalt üle kõige!