Inimesed

Sünnitrauma tõttu ratastoolis naine: „Ma ei maali jalaga, ikka värvide ja pintsliga.“ 

Silja Paavle, 5. september 2018 10:00
UNISTAB AVARAST ATELJEEST: Tiia maalimisnurk on üles seatud tema kolmandal korrusel asuva korteri magamistoa tillukesse nurka. Paaril ruutmeetril valmivad maalid, mida üle Eesti näitustel näha saab. Järgmine väljapanek avatakse Haapsalus 13. septembril.Foto: Aldo Luud

"Sa kas ostad ühe lõuendi ja värvid ära või jääd terveks ööks siia poodi," ähvardas abistaja tosina aasta eest Tiia Järvpõldu. Et mõte ööks suletud uste taha jääda ei ahvatlenud ja isal oli sünnipäev tulemas, otsustas ta kunstitarvete kasuks. Selles seigas polekski midagi erilist, kui naine ei kasutaks maalimiseks jalgu.  

Õigupoolest ei pea Tiia (51) sedagi eriliseks. Talle on oluline ikka looming ise.

"Maalin ma ju ikka värvide ja pintsliga. Hoian neid lihtsalt parema jala varvaste vahel," kostab ta.

Samal teemal

10.12.2014
Kirjad iseendale õnnelikuma iseenda nimel
13.11.2014
Terve elu ratastoolis veetnud Tiia Järvpõld tööhõivereformist: „Ei saa oodata, et kõik sinu jaoks ära kohandatakse. Ise tuleb end ka kohandada.“
17.08.2013
Tiia Järvpõld: "Isiklik abistaja on mu käed ja jalad. Mõistus on mul endal."
27.05.2013
Tiia Järvpõld: "Ei maksa sellesse takerduda, kui pole kena keha või jalgu!"

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee