1. Söömise ajal ei tohiks vett juua.
VALE
Kuigi väga levinud on arusaam, et söögi ajal juues uputame ära ka vajalikud seedeensüümid ning toit seedib sinu maos vaid osaliselt, ei pea see päriselt paika. Seedeensüümid toimivad rakkudes ega allu veevooluga ärauhamise põhimõttele. Juua võib vastavalt vajadusele nii enne kui ka pärast sööki ja kuiva toidu puhul ka söömise ajal.
Vett ei tohiks juua kulinal, vaid lonkshaaval päeva jooksul.
VALE
Esiteks neelad lonkshaaval pudelist juues palju rohkem õhku kui klaasist ja korraga juues. Teiseks on uuringud näidanud, et kui jood pool liitrit vett ära 30−40 minutiga, kiirendab see ainevahetust ja tõstab ka kalorite põletamise kiirust kuni 30%.
Hommikul tuleks kohe pärast ärkamist vett juua.
ÕIGE
Öösel magades keha vedelikutasakaal muutub, kuna kaotame vett hingeõhu ja higistamisega. Nii vajabki keha hommikul vett.
On selge, et vesi aitab soolestikust ja tervest kehast jääkaineid välja uhtuda. Ja kui soolestikus on vähem jääkaineid, imenduvad sulle vajalikud toitained paremini. Peale selle aitab hommikune veejoomine uuendada rakke, tasakaalustada lümfisüsteemi (mis omakorda turgutab immuunsüsteemi) ja soodustab ajutegevust (kui ajus veetasakaal häirub, pole ka mõtlemine enam selge!)
Igaühele pole jõukohane 2 l vett päevas ära juua ning vastu tahtmist juua ei tohigi.
VALE
Meie kliimas peaks arvestama päevaseks veekoguseks 30 ml ühe kehakaalukilo kohta. Seega tuleks 70 kilo kaaluval inimesel päevas juua 2,1 liitrit vett. Kui veekaotus kasvab pingutuse või kuuma ilma tõttu, peaks vee tarbimist suurendama vähemalt ühe liitri võrra.
Janule lootma jääda pole õige. Kui tunned, et suu kuivab ja janu on, tähendab see keha jaoks juba äärmist veepuudust.
Kuna janutunne väheneb seda rohkem, mida vähem me joome, tuleks ikkagi jõuda selleni, et vee tarbimist teadlikult ja esialgu ka vastumeelselt suurendada. Janutunne ja tegelik veepuudus kehas on erinevad. Kaks-kolm kuud pärast veejoomise suurendamist hakkab keha ise avaldama soovi rohkem juua, andes sellest märku suukuivusega. Varem tekkiv janutunne tähendab aga paremat tervist.
Tugevasti ülekaalulistel on raske juua ära oma kehakaalule vastav vedelikukogus, sest nende organid (eriti süda) on ülekoormuse all. Õppige vett jooma, aga mitte liialdama, sest kui 2 l on kasulik, siis 10 l on tõesti kahjulik.
Külma vee joomine aeglustab ainevahetust.
NII JA NAA
Erinevad koolkonnad annavad siin erinevaid vastuseid. Levinum juhis ütleb, et eelistada tasuks (toa)sooja vett, sest see aitab stimuleerida seedetrakti ja soolte peristaltikat (lihaskokkutõmmete lained). Samuti on soe vesi meie seedesüsteemile leebem kui päris külm vesi, mis 36kraadist organismi liigselt «ehmatab».
Samas, Saksa teadlased soovitavad just külma vett – see kiirendavat ainevahetust 30 protsendi võrra järgneva tunni jooksul.
Kuna keha sisetemperatuur on leige, umbes 40 kraadi, tasub eelistada leiget vett. Kui vesi on keha sisekeskkonna temperatuuriga, toimub energia kokkuhoid.
Gaseeritud vesi joomiseks ei sobi.
ÕIGE
Siin on põhjendused lihtsad ja loogilised – gaseeritud vees on hulgaliselt süsihappegaasi, mis mulle tekitab. Juues satuvad need mullid ka sinu kõhtu ja nii ongi tagajärjeks kõhugaasid ning valu. Argument, nagu kustutaks gaseeritud vesi joogijanu paremini kui tavaline, on aga kinni lihtsalt harjumuses, sellel puudub igasugune füsioloogiline tõestus.
Sidruniga vesi on tervislikum kui lihtsalt puhas vesi.
ÕIGE
Paljud hädad saavad alguse sellest, et sinu keha on liiga happeline. Sidrun on aga aluseline ja aitab happetasakaalu organismis reguleerida. Muide, need, kes hoiavad oma keha aluselisena, langetavad ka kaalu edukamalt. Nii et aluseline keha on hea tervise võti!
Samuti aitab sidrunimahl kehast välja viia sinna kogunenud soovimatud ained, sest sidrun suurendab urineerimisvajadust. Sidrunis on palju kiudaineid, mis aitavad võidelda «isudega».
Liiga palju vett ei tasu juua– see tekitab turseid.
VALE
Tursed ei anna märku mitte sellest, et oled liiga palju joonud, vaid just vastupidi, vähesest vedelikutarbimisest. Keha tunneb, et vett on vähe ja hakkab seda «salvestama» − nii tekib kehas vedelikupeetus, sest koed püüavad elutähtsatele organsüsteemidele vajalikku veekogust tagada. Kuid see kinni hoitav vesi ei pruugi veepuuduses organitele siiski alati kergelt kättesaadav olla, mis võib viia elundite alatalitluse ja sealt edasi krooniliste haigusteni.
Trenni tehes tuleks juua pigem enne trenni kui trenni ajal.
NII JA NAA
Vee joomine treeningu või sportimise ajal sõltub trenni pikkusest ja intensiivsusest. Maratonidel ja pikkade distantside läbimise ajal peab jooma, lühikese intensiivse ala puhul tuleks hoiduda, sest seedetraktist imendub füüsilise koormuse ja üldse stressi ajal vesi halvasti, seega on see pigem headele tulemustele takistuseks.
Kui pea valutab, viitab see veepuudusele organismis
ÕIGE
Veepuudus on kõige tavalisem peavalu põhjus. Vee joomine (eriti just aluselise, nt sidruni või söögisoodaga rikastatud vee joomine!) peaks aitama enamiku peavalude vastu, ka nende, mis esinevad suure väsimuse tõttu.
Kuid peavalu pole ainus häda, mille veepuudus kaasa toob. Kui jood liiga vähe, ohustavad sind veel ka kõhukinnisus, liigesevaevused, kõrge vererõhk, aneemia, rasvumine, astma ja neerukivid. Krooniline veepuudus suurendab pikema aja vältel ka diabeedi- ja vähiriski.
Kommentaarid