Nõuanne tulevasele tudengile: kas õppelaenu ikka tasub võtta? (3)

 Õppelaenus pole midagi halba, kui see võetakse eesmärgipäraselt: õpingute eest tasumiseks või elamiskulude katteks. Kõrgkoolis õppimine on aga valdavalt tasuta, tuleb vaid õpingutega seotud kohustused ettenähtud mahus ära täita. Kui elamiskulude tasumisel pole võimalik oma last toetada, tasub esmalt mõelda, kas töötamine kooli kõrvalt võib tähendada ka piiratumaid võimalusi õpingutele keskendumiseks.

Isegi neil noortel, kel jääb kooli kõrvalt tööl käimiseks piisavalt aega üle, tekib töötamise vastu tihti trots pelgalt seetõttu, et eakaaslased saavad tudengipõlve veeta rahale mõtlemata ehk näiteks vanemate toel. Siiski on õpingute kõrvalt töötamisel palju plusse, mida tasub lapsevanemana järeltulijale avada. Peale kogemuse omandatakse olulised teadmised raha väärtusest. Iseteenitud rahaga kiputakse hoolsamalt ümber käima. See loob ka eeldused säästmiseks ja investeerimiseks, mis on paljudel juhtudel laenudele palju parem alternatiiv.

Ole kahe jalaga maa peal

Kui mõneks ostuks vajaliku summa saaks kokku end mõnda aega rahaasjades distsiplineerides ja plaanipäraselt teatud summat kõrvale pannes, tuleks laenumõtted tagaplaanile lükata. Kuuldes, et laps soovib võtta õppelaenu uue surfilaua, viimase malli järgi nutiseadme või Barcelona reisi tarvis, tuleb kindlasti temaga asja arutada. Kas selliste soovide elluviimiseks tasub end tõesti aastateks finantskohustusega siduda või leidub teisi võimalusi? Kui kaua ja kui suur summa tuleb noorel igakuiselt kas taskurahast või enda teenitud palgast kõrvale panna, et soov laenuta ellu viia? Selline jutuajamine pidage lapsega maha enne, kui finantskohustus on võetud ja raha tuulde lastud.

Lisaks eeldab õppelaen käendajaid või Eestis asuva kinnisvara seadmist tagatiseks. Sellega laieneb finantskohustuse võtmine ka teistele osapooltele. Mõtle põhjalikult läbi, mis saab siis, kui lapsel tekib õppelaenu tagasimaksetega raskusi.

Pange eesmärgid paika

Elukogemus tuleb ajaga, kuid oluline on noort suunata. Lapsele rahaasjades nõu andes alusta koos pikemaajaliste eesmärkide paika panemisest ehk unistamisest. Arutage koos, kuhu noor soovib kolme aasta pärast välja jõuda, millised on tema plaanid viie või kümne aasta vaates. Kui eesmärgid on enda jaoks läbi mõeldud, ollakse motiveeritumad nende nimel säästma. Samas on oluline, et kulude-tulude jälgimisest ei saaks ahistav kinnisidee – sellisel juhul tekib kiusatus asjale kiirelt käega lüüa. Kulutustele tuleb seada võimalikult realistlikud piirid – näiteks määrata toidu ja meelelahutusega seotud väljaminekutele kuupõhine maksimum, mida ületada ei tohi.

 Tehke koos kuu eelarve

Väga hea mõte on võtta noorega koos ette tema kuu eelarve ja otsida kokkuhoiukohti. Kindlasti on igapäevaostudes midagi sellist, mille arvel annab säästa. Kui laps jätab näiteks iga päev väljas käies ühe kohvi ostmata, saab ta kuu lõpus 30–40 eurot kogumiseks mõeldud kontole suunata. Nii koguneb suurem summa märkamatult ja mõne aja pärast saab laps lubada endale midagi palju olulisemat. Kui noor tegutseb nii kogu ülikooliõpingute aja, koguneb viie aastaga ligikaudu 2000 eurot – selline summa tuleneb ainult ühest ostmata jäänud kohvist päevas. Kokkuhoiukohti leiab veel.

 Tekitage rahapuhver

Kui vähegi võimalik, soovitatakse säästmisel alati tekitada ka rahapuhver. Ehk säästma ei pea üksnes mõne suurema ostu tarvis tulevikus. Väga hea, kui mingi summa oleks igaks juhuks alati arvel. Nii kindlustatakse see, et ettearvamatute kulutuste korral saadakse hakkama ka laenamiseta. Kui selliseid kulutusi ei teki, võib mustadeks päevadeks säästetud rahast saada noorele hea baas investeerimiseks.

Oluline on, et uut eluetappi alustav noor saaks aru, et säästes kogub ta endale, aga laenates seab paratamatult piiranguid oma vabadusele. On üsna kindel, et hiljem on laps sulle tänulik, kui sinu juhendamise abil on ta asjatult võetud laenu tagasimaksmisest prii ja selle asemel on arvel hoopis säästud, mis on tänu investeerimisele võib-olla ajas ka iseseisvalt kasvada jõudnud.