Foto: Stanislav Moškov
Blogid
22. august 2018, 12:37

KATRIN LUSTI BLOGI | Avalik pöördumine Eesti advokatuuri aukohtu poole (103)

Lugupeetud vandeadvokaadid! Palun teilt hinnangut kolleeg Maksim Greinomani käitumisele.

Olen teinud TV3-s ligi üheksakümmend "Kuuuurija" nimelist saadet. Saadet on kahe ja poole aasta jooksul vaadanud sajad tuhanded inimesed. "Kuuuurija" on Eesti üks vaadatuim saade, seda kinnitavad ka Kantar Emori erapooletud uuringud.

Ka Google'i otsingute statistika kinnitab, et "Kuuuurija" nime tuntakse Eestis just nimelt minu autorisaatena.

Tänavu juunis esitas teie kolleeg, vandeadvokaat Maksim Greinoman, Euroopa Liidu patendiametile avalduse registreerida "Kuuuurija" kaubamärgina muuhulgas ka telesaadete valdkonnas. Kui küsisin advokaat Greinomanilt, miks ta seda teeb – kas ta ei tea, et tegu on minu saate nimega – siis vastas Greinoman mulle, et ta ei vaata televiisorit.

Hiljem selgitas Greinoman aga kirjalikult mulle saadetud meilis, et ta keelab mul tulevikus "Kuuuurija" nime kasutamise. Samuti andis ta mulle märku, et ta võib hiljem saate nime kasutamise eest nõuda kahjuraha.

Saan aru, et Greinoman registreeris kaubamärgi eraisikuna, kuigi kontaktandmetesse oli ta märkinud oma advokaadibüroo aadressi.

Palun andke hinnang oma kolleegi tegevusele. Minu arvates on tegu üldtuntud kaubamärgiga ja Greinomani tegevus on pahatahtlik. Isegi kui eeldame seda, et ta juunikuus ei olnud minu saatest midagi kuulnud ega ka kontrollinud kasvõi guugeldades (mis pole eluliselt usutav), kas nimi, mida ta soovib registreerida, on juba kasutusel, siis täna on ta sellest telesaatest väga hästi teadlik.

Kui tutvun (õiguslike eriteadmisteta isikuna) kaubamärgiseadusega, siis on seal selgelt märgitud et pahatahtlikul eesmärgil kaubamärgi registreerimisele õiguskaitset ei anta ja seaduses on ka selgitatud, mis on üldtuntud kaubamärk.

Kaubamärgi seadus ütleb, et üldtuntud kaubamärk tuvastatakse sellega, kui uuritakse mingis valdkonnas selle kaubamärgi tuntust. Vaieldamatult on "Kuuuurija" Eestis telesaadete valdkonnas tuntud kui Katrin Lusti autorisaade.

Saan aru, et pahatahtlik kaubamärgi registreerimine ongi just see, mida Greinoman hetkel teeb. Ta registreerib enda nimele üldtuntud kaubamärki pahatahtlikul eesmärgil.

Palun advokatuuri aukohtult hinnangut, kas tegu pole ka mitte autorikaitseseaduse rikkumisega, kuna minu hinnangul on minu saade autorikaitse all kui audiovisuaalne publitsistikateos.

Kui Greinoman kavatseks täna Euroopa Liidus registreerida kaubamärgi kirjandusteoste klassis nimega "Tõde ja õigus" – kas siis see oleks teie arvates õige?

Kas see annaks teie arvates talle samamoodi võimaluse keelata Tammsaare raamatute levitamise (nagu ta teatab minu saate puhul, et ta ei soovi seda kaubamärki minuga jagada)?

Lugesin Eesti advokatuuriseadust ja eetikakoodeksit. Tsiteerin mõninagid lõike, mis mulle silma jäid.

"Õigusriigis on advokaadil täita eriline roll. Advokaadi kohustused ei alga ega lõpe temale antud ülesannete truu täitmisega seadusega lubatud piires."

Samuti on teie eetikakoodeksis välja toodud see: "Suhe kliendi ja advokaadi vahel saab põhineda usaldusel vaid siis kui advokaadi au, ausus ja väärikus on väljaspool kahtlust. Advokaadi jaoks on need traditsioonilised voorused kutsealased kohustused. Advokaat ei tohi kunagi teadlikult esitada kohtule ebaõigeid ja eksitavaid andmeid."

Samamoodi on selgelt välja toodud, et advokaat peab avalikkusega käituma ausalt ja väärikalt ning kooskõlas heade kommete ja tavadega.

Siinkohal on mul küsimus teile, lugupeetud Eesti advokaadid. Kas vandeadvokaat Maksim Greinoman on käitunud väärikalt ja ausalt?