Feng shui põhimõtete järgi on vale paigutada lapse töölaud nii, et ta jääb istuma seljaga ukse poole. Enamasti ei tule siis õppimisest midagi välja. Iga krabina peale peab ju ümber keerama, et vaadata, kes uksest tuli ja katsu sa siis samal ajal koolitükke teha. Uks peaks ikka vaateväljas olema, siis saab laps rahulikult keskenduda. Pealegi pole kõige meeldivam tunne ka see, kui ükskõik kes uksest sisse astub, näeb kohe, millega sa tegeled.
Kõige parem on õppijal istuda näoga ukse suunas, sest siis tunneb ta end turvaliselt ja kindlalt ning keskendumisvõime on palju parem. Õppekoha asetus küljega ukse suunas on ka küllalt hea valik.
Ilmakaari silmas pidades omandab laps õpitut paremini, kui istub näoga ida suunas. Üsna head suunad on ka kagu ja lõuna.
2. Aken viib mõtted eemale
Tavaliselt sätitakse lapse töökoht akna alla põhjendusega, et seal on kõige valgem. Sireti sõnul polevat see aga sugugi parim koht õppimiseks. Esiteks seetõttu, et enamikus tubades aken ja uks vastakuti, mis tähendab, et näoga valguse poole istudes jääb lapse selg ukse suunas. Ja teiseks seetõttu, et akna taga toimub ju sageli miskit, mis on palju põnevam kui õppimine.
Seepärast soovitab feng-shui-spetsialist sättida õppelaua hoopis küljega akna suunas. Nii on tagatud piisav loomulik valgus, kuid õue vaatamiseks peab õppija pead keerama, mis pole nii mugav, ja seda tehakse alateadlikult palju vähem.
3. Anna seinale elu
Kui kuidagi teisiti ei saa ja lapse õppelaud on ikkagi suunaga seina poole, tuleb lauatagune sein kujundada võimalikult liikuvaks ja elavaks. Õppimisvõimet aitab ergutada, kui umbes silmade kõrgusele panna mõni liikuv või helendav ese, näiteks kell, igiliikur, tuulekell või mänguasi. Peaasi, et midagi visuaalselt liiguks. Isegi vilkuvad lambikesed on sageli abiks. Liikuvus aitab lapse keskendumisele kaasa.
Aktiivsust annavad mõtetele ka pildid seinal, enda lemmikjoonistused, fotod ja muu meelepärane. Samuti võib laua kohal oleva seina katta tahvlivärviga ja kujundada sellest omapärane memode kirjutamise ja joonistamise koht.
4. Suurt lauda pole vaja
Lapsele kirjutuslauda soetades tehakse sageli see viga, et ostetakse liiga suur laud. Paraku aga läheb suure lauaga tavaliselt nõnda, et sinna koguneb peale vajalike vihikute ja raamatute ka palju muud kraami ning see ei tule õppimisele kuidagi kasuks. Laud võiks olla täpselt nii suur, et sinna mahuks ära vaid õppimiseks vajalik.
5. Sahtlid ja riiulid tagavad puhkuse
Kindlasti on õppekoha juures vajalikud sahtlid või riiulid, kuhu saab õppimiseks kasutatud asjad ära panna. See on vajalik, et õppetöö enda jaoks lõpetada ja korralikult välja puhata. Kui õpikud ja vihikud jäävad lauale, tekib lapsel lõpetamatuse tunne ja see ei lase ajul puhata.
6. Istuda peab olema hea
Õppelaua taha sobiv tool peab olema lapse rühti ja õiget kehahoidu toetav, aga kindlasti mitte liiga kõrge seljatoega. Liiga pehme ja mugav tool mõjub mõtteid uinutavalt, liiga ebamugav istumisalune segab aga keskendumist. Palju kiidetud kummipalli õppimiskohta panna ei tasuks: see võib küll rühile hea olla, ent kindlalt paigal püsiva istumispinna puudumine võib keskendumisele hoopis häirivalt mõjuda. Pealegi, kui lapsel on vaja korralikult kirjutada, on pall liiga ebakindel. Kui üldse, sobib kummipall vanematele õppuritele ja seda vaid arvutiga töötamise ajal.
7. Voodi nägemisulatusest välja
Voodi on lapse toas oluline detail, mis ei seostu küll õppimise, vaid puhkamisega, kuid õppimiseks töökohta luues tuleb voodi paigutada ruumis nii, et laps seda otseselt ei näeks. Seega oleks hea, kui voodi jääks võimalusel õppija selja taha või küljele ega mõjuks kutsuva ahvatlusena. Kui see ruumi eripärade tõttu võimalik pole, tasub kaaluda sirmi kasutamist ning see õppimise ajaks voodile ette tõmmata.
8. Ära unusta valgust
Valguse allikana on lapse õppekohal kõige tähtsamad lambid. Selle kohta kehtib nagu ikka reegel, et paremakäelisele peab valgus langema vasakult poolt ja vasakukäelisele paremalt poolt. Valgusallikas peab olema nii tugev, et laps saab silmi pingutamata lugeda ja kirjutada.
Kommentaarid (0)