Lugeja küsib: kas arstid vastutavad valesti ravimise eest?

«Minu lapselapsel oli aastaid probleem hambumusega. Pärast keskkooli kinkisime talle breketite panemiseks raha. Hammaste korda seadmiseks breketid ka mitmeks aastaks paigaldati. Praeguseks on aga hambad uuesti paigast ära. Meie pere jaoks oli see väga suur raha, mis raisku läks! Olen kindel, et arst on teinud ravimisel vea. Kas meil oleks õigus nõuda hambaarstilt breketite raha tagasi ja mida selleks tegema peaks?»

Vastab meditsiiniõiguse spetsialist, advokaat Rainer Ratnik:

Hambaarst – nagu iga tervishoiuteenuse osutaja – vastutab oma töö eest, et see oleks tehtud parimal võimalikul viisil. Arsti töö peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele ja abi tuleb osutada arstilt tavaliselt oodatava hoolega. Enne, kui rääkida ravivea eest vastutamisest, tuleks mõtestada lahti aga see, kas tegemist ikka oli raviveaga.

Iga tekkinud probleem või tüsistus ei ole automaatselt raviviga. Raviviga tähendab seda, et arst tegi oma tööd mingil moel valesti. Näiteks diagnoosis valesti, kasutas valet ravivõtet. Mitmete raviprotseduuride puhul on paraku tavaline, et tekivad tüsistused. Need ei pruugi olla tingitud sellest, et keegi tegi midagi valesti – põhjus võib peituda haiguses, inimese enda omapärades ja muus.

Kuhu pöörduda?

Kui aga siiski on kahtlus, et ravi on läinud valesti, tuleks esimese asjana selgitada välja, mis täpselt on juhtunud. Selleks on mõistlik pöörduda esimesel võimalusel sama arsti poole või kahtluse korral teise arvamuse saamiseks mõne teise arsti poole. Kui mure sisust aru saada, siis ehk on võimalik leida ka lahendus. Kodus omaette pahandada ja kannatada ei ole mõtet ning see võib olla teatud juhtudel isegi ohtlik. Seega tuleb esimese asjana pöörduda arsti poole, et välistada asjade hullemaks minek.

Selgitamaks välja, kas arst tegi vea, võib pöörduda ka tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Selleks tuleks saata avaldus aadressile Suur-Ameerika 1, Tallinn. Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon on nõuandev komisjon – see ei ole kohus, mis mõistaks õigust. Komisjoni eesmärk on patsiendile antud abi kvaliteedile hinnangu andmine. Komisjon saab anda hinnangu, kas arst tegi vea või mitte. Tehtud otsust saab kasutada kohtus tõendina, aga lõpliku otsuse teeb arsti vastutuse küsimustes ikkagi alati kohus.

Millal arst siiski vastutab?

Kui on ilmne, et arst osutas ebakvaliteetset abi, tuleks igal juhul enne kohtusse pöördumist proovida leida lahendus kohtuväliselt. Kohtus käimine võtab reeglina kaua aega, on kulukas ja kõigile osapooltele väsitav ning rusuv. Seega on mõistlik proovida läbi rääkida.

Kui läbirääkimised edu ei too, saab tervishoiuteenuse osutaja vastu kohtusse pöörduda. Arvestama peab, et Eesti õiguses kehtib arsti vastutusele võtmisel selline põhimõte, et arst vastutab ainult siis, kui ta on kahju tekitamises süüdi. See tähendab, et patsient peab näitama kohtule, et arst oli töö tegemisel hooletu või osutas abi meelega halvasti.

Olen oma töös sellega päris palju tegelenud ja tean, et päris elus on just selle küsimuse – arsti süü tõendamine kõige keerulisem. Lihtne on siis, kui kirurg on unustanud patsiendile operatsioonil klambri kõhtu või amputeeris vale jala. Kui aga vaidlus käib selle üle, kas breketite paigaldamisel arst midagi näiteks unustas või tähelepanuta jättis, on seda hinnata ja tõendada keerulisem. Eeldada tuleb, et sellised vaidlused on keerukad ja võtavad palju aega.

Kokkuvõttes on esimene oluline samm just see, et tuleks selgitada välja täpne olukord – kas arst üldse on midagi valesti teinud või mitte. Kui see on selge, tuleks proovida leida mõistlikke lahendusi rahumeelsel moel, sest nii saabuvad lahendused reeglina kõige kiiremini ja suures plaanis vaadatuna tulemuslikumalt. Kui heaga ei saa, saab kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöörduda.