Issand, miks ta juba ei vasta? No kes kirjutab ühesõnalisi sõnumeid! ehk Mis eri põlvkondi netisuhtluses närvi ajab? (15)

Tänapäeval on suhtlus suures osas internetti kolinud, kuid virtuaalmaailmas ei lähe üksteisega rääkimine alati nii libedalt, kui osapooled sooviksid. Mõni ei vaevu Facebooki sõnumitele üldse vastama, teine edastab lauseid sõna haaval või uputab teksti emotikonidega üle. Õhtuleht uuris, mis eri vanuses inimestel netisuhtluses kõige rohkem kopsu üle maksa ajab.

Noored hakivad teksti ära

Paljusid vanema põlvkonna esindajaid ärritab, et noored kipuvad oma teksti edastama pisikeste lausejuppidena. 20. eluaastates Sille selgitab aga, et tema meelest lisab see netisuhtlusele loomulikkust. „Kiire suhtluse puhul ei oleks lihtsalt mõttekas pikki tekste valmis trükkida ja siis saata. Suhtlemise teebki kiiremaks ja loomulikumaks see, kui see reaalajas tuleb.“

Näiteks:

kuule mann

ma tahtsin sult küsida et

mis sa homme teed

„Kui Mannil on telefon käes ‒ ja ilmselt on ‒, siis see ju tundub tavakõnega sarnasem,“ arutleb Sille. „Aju teeb sinna automaatselt mõttepausi ja nii ongi „Enter“ kõnekeeles koma eest.“

40ndates Daisy meelest on see just häiriv, kui teksti sõnahaaval edastatakse. „Mõni kirjutab Messengeris lihtsalt: „Hei!“ ja jääb siis ootama, kuniks sa seda loed, et siis edasi kribada. Selle asemel, et oma jutt kohe kirja panna. Väga tüütu!“

Olematu grammatika ja tähenärimine