"Kuna graafik on tihe, siis väga paljut, mida tahaks, lubada ei saa. Viimane elamus oligi Guns N’ Rosese kontsert. Sain üle pika aja tunda, mida tähendab suur kontsert –mitukümmend tuhat toetajat, kes kustumatute hittide taustal kaasa õõtsuvad ja kes vaiksemalt, kes valjemini ka kaasa laulis."
"Tore oli näha, et paljud fännidest riputasid omale külge solisti poolt kuulsaks kantud punase räti. Oli üllatavalt palju neid, kes isegi üks ühele laulja välimust kopeerisid. Kontsert oli pikk ja palavus tappev ning seda enam kuulub minu austus bändile, kes selle pika aja suutis publikut kütta. Nad unustasid kõik segavad tegurid ja lihtsalt tegid oma asja. Tublid mehed. Axl Rose suutis oma häälega ikka veel üllatada. Slash oma hiilguses, kelle iga kitarrinoot oli kui omaette laul, mis pani kuulama. Olen Slashi kitarrisoolosid aastaid imetlenud. Meister oskab oma pilli muuta nutvalt kauniks ja samas üleolevalt karmiks. Lihtsalt imeline."