Ära kasuta slängi

Meestearstid ja suguhaiguste arstid ei liiguta muidugi kõrvagi, kui sa räägid neile midagi „kabjast“ või „puravikust“, aga viisakuse ja selguse huvides on mõistlik kasutada slängi asemel korrektseid väljendeid.

Peenis ja eesnahk – ei vaja seletust.

Peenisekeha – riista peamine pikk osa, aga ilma peenisepeata.

Peenisepea – eriti tundlik ala peenise tipus, reeglina kaetud eesnahaga. Sisaldab ava uriini ja sperma väljutamiseks.

Kusitiava – meditsiiniline nimetus selle ava kohta.

Munandid – munad, pallikesed, teate küll.

Munandikott – skrootum, see veniv nahk, mis moodustab munandite jaoks pauna. Õhuke lihas võimaldab munandikotil kokku tõmbuda, et sperma külmades tingimustes oleks püsival temperatuuril.

Munandimanus – munandite taga ja all on piirkond, kus hoitakse munandites tehtud spermat. Munandite peal on peenike toru, mis munandimanusest spermat edasi (läbi eesnäärme), kuni see lõpuks väljub kusitiavast ehk ureetrast.

Kuidas peenist puhastada

Hästiküpsenud väärisjuustu seenelõhn võib oma kangusega köhima võtta ja ükski mees ei taha, et sama juhtuks tema sugutile lähedale sattunud naisega. „Kabjavõie“ ehk smegma (inglise keeles knob cheese ehk „nupujuust“) lõhnab eriti jälgilt, kui sel lastakse eesnaha alla koguneda. Eesnaha alust peaks iga päev koos ülejäänud suguelunditega pesema. Tõmba eesnahk tagasi ja käi kogu süsteem õrna seebi ja veega üle.

Kuidas munandeid kontrollida

Noorte meeste seas on munandivähk kõige levinum vähivorm. Sestap tasuks igal nädalal võtta munandid ükshaaval nimetissõrme ja pöidla vahele ning neid õrnalt katsuda. Munandivähi levinuim sümptom on ükskõik millises suuruses muhk. Kui sellise leiad, siis marss arsti juurde. Õnneks pole enamik neist muhkudest pahaloomulised kasvajad, aga kindlasti peaks mees tundma oma munandeid nagu omaenda viit sõrme.

Erektsiooni säilitamine

Erektsioonihäired ehk impotentsus on alates keskeast üsna levinud mure. Põhjuseks on nende veresoonte kitsenemine, millest pumbatakse verd läbi, et tekitada ja hoida erektsiooni. Kitsenemist võivad põhjustada näiteks kõrge vererõhk, suhkruhaigus ja suitsetamine. Tasub hoida mõistlikku kehakaalu, teha sporti ja suitsud minema visata. Nii väheneb ka diabeedirisk.

Kaitse peenist suguhaiguste eest

Mõnikord on suguhaigus nähtamatu ega anna endast lausa aastaid märku. Igatahes tasub kasutada kondoomi ja kahtluste korral teha test.

Ettevaatust trimmeriga

(Murutrimmeriga ka!).

Kubemepiirkonna karvastiku pügamise osas mingeid kindlaid moereegleid pole, aga rusikareegel on selline: ole ettevaatlik. Eriti just munandite rünklikku pinda on äärmiselt raske nii raseerida, et naha sisse väikseid lõikeid ei teki. Sinna võivad koguneda bakterid, mis lõppkokkuvõttes võivad põhjustada isegi sellise jäleduse nagu Fournier’ gangreen. Ei ole soovitav guugeldada.

Suurus ei loe

2015. aastal tehtud uuring näitas, et peenise suurus on naiste jaoks üks vähemolulisemaid omadusi. Olulisimaks peeti riista üleüldist normaalset väljanägemist. Nii et ära muretse, kas sul on üle või alla keskmise – hoia see puhas ja korras.

Hoia riist tervena – kasuta seda

Harvardi ülikoolis tehtud ja ligi 30 000 meest hõlmanud uuring näitas, et meeste eesnäärmevähki haigestumise risk on 33% madalam, kui mehed vähemalt 21 korda kuus seemet purskavad. Seda siis võrrelduna meestega, kes ejakuleerivad vaid 4-7 korda kuus.