SÕPRADEST ELUKAASLASTEKS: Läks aega, enne kui Külli ja Graham taipasid, et sõprusest on kujunemas midagi enamat. „Hoidsime oma suhet alguses vaid endi teada, sest me ei teadnud, mis sellest saab,“ ütleb Külli, kes võttis mehe ettepanekul südame rindu ja kolis päriseks Inglismaale.Foto: Erakogu
Kaire Kenk 7. juuli 2018 00:01
„Olen viimaste aastatega õppinud, et ükskõik kui hirmus on vahel otsuseid vastu võtta ning nullist alustada – kui sa tead, kuhu pürgid, ja sul on inimesed, kes sind toetavad ning sinust hoolivad, siis ütle lihtsalt seiklustele ja võimalustele „jah“,“ räägib eestlanna Külli. Vaid tänu sellele, et ta kõhklustest hoolimata välismaale tööle läks, tutvus ta oma inglasest elukaaslasega.

„Olen viimaste aastatega õppinud, et ükskõik kui hirmus on vahel otsuseid vastu võtta ning nullist alustada – kui sa tead, kuhu pürgid, ja sul on inimesed, kes sind toetavad ning sinust hoolivad, siis ütle lihtsalt seiklustele ja võimalustele „jah“,“ räägib eestlanna Külli. Vaid tänu sellele, et ta kõhklustest hoolimata välismaale tööle läks, tutvus ta oma inglasest elukaaslasega.

Mis tunne on alustada armastuse tõttu võõral maal täiesti uut elu? Milliste raskustega peab arvestama? Kaks naist räägib oma loo.

„Mina kolisin Prantsusmaale 2004. aastal. Jah, armastuse pärast,“ jutustab Prantsusmaal elav eestlanna Mailis Sütiste-Gnannt. „Algas kõik internetis, nii uskumatu, kui see mulle eneselegi ei tundu. Abikaasa on mulle alati kõiges toeks olnud, algusest kuni praeguseni. Meie lugu on selles mõttes ilmselt vähe teistsugune, et oleme kaks võõramaalast Prantsusmaal: mees on mul nimelt sakslane, mitte prantslane nagu enamusel siinsetel eestlannadel.“

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon