HOBUTALU PEREMEES: „Daamid võivad tänapäeval küll puu otsa ronida või üle aia hüpata, aga kalessi istumiseks tuleb neid aidata.“
HOBUTALU PEREMEES: „Daamid võivad tänapäeval küll puu otsa ronida või üle aia hüpata, aga kalessi istumiseks tuleb neid aidata.“
HOBUTALU PEREMEES: „Daamid võivad tänapäeval küll puu otsa ronida või üle aia hüpata, aga kalessi istumiseks tuleb neid aidata.“
ÕNNELIK MEES: Martini laialdased teadmised saarest, hobustest ja muinaskultuurist on Tihusest teinud mitmepalgelise turismitalu, kus iga külastaja leiab just endale sobivaid elamusi ja saab sedaviisi oma maailmatunnetust rikastada.Foto: Silja Paavle
Inimesed
15. juuni 2018, 12:16

HOBUTALU PEREMEES: „Daamid võivad tänapäeval küll puu otsa ronida või üle aia hüpata, aga kalessi istumiseks tuleb neid aidata.“

Silja Paavle
"Daamid võivad tänapäeval küll puu otsa ronida või üle aia hüpata, aga kalessi istumiseks tuleb neid aidata. Ja daamid tänavad silma vaadates," ulatab Muhu mees Martin Kivisoo külalistele käe ja viib nad meelsasti kalessimatkale muinaskultuuri radadele. 

"Daamid võivad tänapäeval küll puu otsa ronida või üle aia hüpata, aga kalessi istumiseks tuleb neid aidata. Ja daamid tänavad silma vaadates," ulatab Muhu mees Martin Kivisoo külalistele käe ja viib nad meelsasti kalessimatkale muinaskultuuri radadele. 

Esivanemate pärand on peamiselt hobutaluna tuntud Tihuse talu peremehele Martin Kivisoole (72) väga oluline, sest see annab mehe uskumust mööda inimesele eetilise, vaimse ja inimliku baasi igapäevasteks toimetusteks. Olulisimaks sellest peab Martin sidet looduse väega.

"Vanasti oli taludes palju tööd, aga kunagi ei olnud kiire. Inimesed said hingetuge loodusest, loodusega peeti sidet positiivse väeväljaga riituspaikades. Olgu siis hiies, raviloitsukivil, pühal allikal või erilise puu juures," räägib mees. 

Edasi lugemiseks: