GALERII | Trad.Attack! teeb teatrit: peamine on end näitlejaid suu ammuli vaadates mitte ära unustada (1)

Raadi lennukiangaaris tõuseb kirbjat suitsu. Trad.Attacki! kolmik sätib end platvormile paika. Säärane on nende asukoht lavastuses „Eesti mängud. TÖNK”. Kahisevates-sahisevates kostüümides lavakunstikooli lõpetajad saalivad tiidsal sammul mööda angaari. Ootavad proovi algust. Teksiraamatuid ei sahistata. Pole midagi korrata – tudengitelt ei kosta ses lavaloos ühtegi sõna.

„Kaks kuud tagasi, kui alustasime, polnud endalgi selget arusaama, mis asi see üldse on, mida tegema hakkame,” muigab lavastaja Peeter Jalakas. „Praeguseks on saanud see üsna selgeks ja omandanud selge vormi. Aga kui ma peaksin seda sulle nüüd seletama, siis ma jääksin jänni. Kui mõni inimene on näinud mõnd meie eelmist suuremat lavastust ja kui ta peaks kellelegi seletama, mis asi on näiteks „Meeste laulud”, oleks ta samamoodi segaduses. Meie puhul võiks laiendada lauset, mis räägib muusikast kõnelemisest: teatrist rääkimine on sama, mis arhitektuurist tantsimine. Kui see, mida siin teeme, oleks võimalik panna ühte või kahte lausesse, siis milleks raisata aega ja kutsuda inimesed lennuväljale, kui võiks neile seda kõike öelda paari lausega? Ma ei oska seda öelda!”